Bengali kass[1] (Prionailurus bengalensis) on kaslaste sugukonda kuuluv loom.
Bengali kassi varasem teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Felis bengalensis, käesoleval ajal on see sünonüüm.[2]
Taksonoomilises andmebaasis ITIS on bengali kassi alamliigid:
Bengali kass on väike, kodukassist pisut kogukam, kaslane. Tema karvkate on üsna kirju ja see on alamliigiti erinev. Tema tüvepikkus (alamliigiti erinev) on 75–90 cm ja sabapikkus 35–37 cm. Jalad on võrdlemisi pikad ja pea väike.[1]
Nende elupaikadeks on kõrvalised mägimetsad, männimetsad, harvemini põõsatihnikud, asulate lähialad ja loomaaiad.
Nad püüavad toiduks peamiselt väikseid loomi, hiirlasi, uruhiiri, oravaid, ja linde vahe murrab jäneseid. Söögiks kõlbavad ka maod ja nahkhiired; ka hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) viljad aidates sel viisil kaasa hõlmikpuuseemnete levikule.(Jiang jt 1990; Del Tredici jt 1992; viidanud Zhao jt, 495:2010 [4])
Bengali kasside paaritumisajad on levila piires varieeruvad. Bengali emakassi tiinus kestab 65–70 päeva. Pesakond koosneb kuni 4 kassipojast. Osadel andmetel osaleb poegade hooldamisel ka isakass.[1]
Bengali kass on levinud Afganistani idaoas, Pakistani põhjaosas, India rannikul ja põhjaosas, Myanmaris, Laoses, Tais, Indoneesias, Malaisias, Vietnamis, Sumatra, Jaava, Bali, Borneo ja Taiwani saarel, Nepalis, Koreas, Kambodžas, Filipiinidel, Hiinas[5] ja Jaapanis.
Bengali kass (Prionailurus bengalensis) on kaslaste sugukonda kuuluv loom.