Kakstäpp-lepatriinu on lepatriinulaste sugukonda kuuluv mardikaline.[2] Teiste punaste lepatriinude seas on ta ära tuntav kahe musta laigu järgi kattetiibadel.
Kakstäpp-lepatriinu on levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Põhja-Aasias (puudub Hiinas) ja Okeaanias. Ta on üsna levinud liik ka Eestis. Hawaiile on ta inimese poolt sisse toodud.[3]
Täiskasvanud kakstäpp-lepatriinu on 4–5 mm pikkune.[2] Tüüpiliselt on pronotum must, valgete laikudega. Tagakeha on oranžikas-punane ja mõlemal kattetiival on üks must laik. Üsna levinud on ka nelja või kuue punase täpiga must vorm, keda leidub sagedamini leviala põhjapoolsemas piirkonnas, kus see aitab putukal päikesesoojust neelata.[4] Harvematel juhtudel võib näha kahe vormi kombinatsiooni, mille puhul täpid on kokku sulanud või neid on rohkem.[4] Vastsed on hallikas-mustad kollaste ja valgete laigukestega.[2]
Emased lepatriinud munevad taimelehtede alla helekollased munad,[4] millest arenevad mustad kollaste täppidega nukud, mida võib leida lehtede küljes rippumas.[5] Vastsed ilmuvad varakevadel ja natuke vähem kui kuu jooksul arenevad täiskasvanuks, kelle eluiga ulatub 1–2 aastani.[2] Talvekuud veedavad täiskasvanud lepatriinud talveunes, sageli gruppides palkide, lehtede ja puukoore all.[5]
Nii vastsed kui valmikud on karnivoorid, toitudes pehme kestaga putukatest, peamiselt lehetäidest. Lisaks toituvad nad veel nokalistest, lestalistest ja putukamunadest ning esineb ka kannibalismi.[2] Kuna tema saakloomad on taimekahjurid, peetakse kakstäpp-lepatriinut põllumajanduslikult kasulikuks putukaks. Kakstäpp-lepatriinu elupaigaks võivad olla väga erinevad kooslused, nagu aas, põld, aed ja mets.[2]
Kakstäpp-lepatriinu must kuuelaiguline vorm (sexpustulata)
Neljalaiguline vorm (quadrimaculata)
Äsja nukkunud kakstäpp-lepatriinu
Nukk
Kakstäpp-lepatriinu munemas
Vastne
Kasutatud 27.11.2016
Kakstäpp-lepatriinu on lepatriinulaste sugukonda kuuluv mardikaline. Teiste punaste lepatriinude seas on ta ära tuntav kahe musta laigu järgi kattetiibadel.
.jpg)
.jpg)
