dcsimg

Beauveria bassiana ( Catalan; Valencian )

provided by wikipedia CA

Beauveria bassiana (Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., Bulletin de la Société Botanique de France 59: 40 (1913) [1912].) és un fong endòfit amb propietats entomopatogèniques utilitzat en la lluita biològica.

Aquest fong va ser descobert com una causa d'una malaltia dels cucs de la seda. Quan les espores del fong entren en contacte amb el cos d'un insecte germinen, entren dins del cos, s'hi desenvolupen i maten l'insecte. Després de la mort de l'insecte s'hi forma una mena d'escuma blanca que fan noves espores. Gran part dels insectes que viuen al sòl han desenvolupat resistència a aquest fong però molts insectes en són susceptibles.

El fong no infecta els humans ni altres animals no artròpodes i és per tant considerat un insecticida natural.

Actualment s'estudia el seu ús contra el mosquit vector de la malària, Anopheles, mitjançant la dispersió de les espores del fong al medi on viu el mosquit.

El nom científic és un homenatge al naturalista italià Agostino Bassi qui el 1835, demostrà que aquest fong era el causant d'una malaltia del cuc de la seda.

La Beauveria bassiana és l'anamorf (forma de reproducció asexual) de l'espècie Cordyceps bassiana.

Sinònims i binomis obsolets

  • Beauveria densa (Link) F. Picard, Amtl. Ber. Versamml. Deutsch. Naturf. Aerzte 13: 200 (1914)
  • Beauveria doryphorae R. Poiss. & Patay, (1935)
  • Beauveria effusa (Beauverie) Vuill., Bull. Soc. bot. Fr. 59: 40 (1912)
  • Beauveria globulifera (Speg.) F. Picard, Ann. Ecole Nat. Agr. Montpell. (1914)
  • Beauveria shiotae (Kuru) Langeron, in Brumpt, Magyar. Tud. Akad. Értes.: 1839 (1936)
  • Beauveria stephanoderis (Bally) Petch, Trans. Br. mycol. Soc. 10(4): 249 (1926)
  • Beauveria sulfurescens (J.F.H. Beyma) J.J. Taylor, Mycologia 62(4): 823 (1970)
  • Botrytis bassiana Bals.-Criv., Arch. Triennale Lab. Bot. Crittog. 79: 127 (1836)
  • Botrytis effusa Beauverie, in Rappaz 14: 25 (1911)
  • Botrytis stephanoderis Bally, in Friederichs & Bally 6: 106 (1923)
  • Cordyceps bassiana Z.Z. Li, C.R. Li, B. Huang & M.Z. Fan, Chinese Science Bulletin 9: (2001).
  • Isaria densa (Link) Giard, Compte rendu hebdomadaire des Sciences de l'Academie des sciences, París 113: 270 (1891)
  • Isaria shiotae Kuru, J. Taihoku Soc. Agric. 2: 351 (1932)
  • Penicillium bassianum (Bals.-Criv.) Biourge, Cellule 33(1): 101 (1923)
  • Penicillium densum (Link) Biourge, Cellule 33(1): 102 (1923)
  • Spicaria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill.,: 153 (1910)
  • Spicaria densa (Link) Vuill., Bull. Séanc. Soc. Sci. Nancy 11: 153 (1910)
  • Sporotrichum densum Link, Magazin Ges. naturf. Freunde, Berlin 3: 13 (1818)
  • Sporotrichum epigaeum var. terrestre Dasz., Bull. Soc. bot. Genève, 2 sér. 4: 291 (1912)
  • Sporotrichum globuliferum Speg., An. Soc. cient. argent. 10(2-3): 278 (1880)
  • Sporotrichum sulfurescens J.F.H. Beyma, Verh. K. Akad. Wet., tweede sect. 62: 16 (1928)
  • Tritirachium shiotae (Kuru) Langeron, Annls Parasit. hum. comp. 22: 98 (1947)

Bibliografia

  • Domsch, K.H., W. Gams, and T.H. Anderson. 1980. Compendium of soil fungi. Volume 1. Academic Press, London, UK.
  • Z. Z. Li, C. R. Li, B. Huang, M. Z. Fan. Discovery and demonstration of the teleomorph of Beauveria bassiana (Bals.) Vuill., an important entomogenous fungus Chinese Science Bulletin 2001;46:751–753
  • Activity of oil-formulated Beauveria bassiana against Triatoma sordida in peridomestic areas in Central Brazil autore=Luz C, Rocha LF, Nery GV, Magalhães BP, Tigano MS

|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&db=pubmed&dopt=Abstract&list_uids=15250478&query_hl=2 Mem Inst Oswaldo Cruz 2004.

  • indexfungorum|specie|199430


Enllaços externs

 src= A Wikimedia Commons hi ha contingut multimèdia relatiu a: Beauveria bassiana Modifica l'enllaç a Wikidata
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autors i editors de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia CA

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Catalan; Valencian )

provided by wikipedia CA

Beauveria bassiana (Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., Bulletin de la Société Botanique de France 59: 40 (1913) [1912].) és un fong endòfit amb propietats entomopatogèniques utilitzat en la lluita biològica.

Aquest fong va ser descobert com una causa d'una malaltia dels cucs de la seda. Quan les espores del fong entren en contacte amb el cos d'un insecte germinen, entren dins del cos, s'hi desenvolupen i maten l'insecte. Després de la mort de l'insecte s'hi forma una mena d'escuma blanca que fan noves espores. Gran part dels insectes que viuen al sòl han desenvolupat resistència a aquest fong però molts insectes en són susceptibles.

El fong no infecta els humans ni altres animals no artròpodes i és per tant considerat un insecticida natural.

Actualment s'estudia el seu ús contra el mosquit vector de la malària, Anopheles, mitjançant la dispersió de les espores del fong al medi on viu el mosquit.

El nom científic és un homenatge al naturalista italià Agostino Bassi qui el 1835, demostrà que aquest fong era el causant d'una malaltia del cuc de la seda.

La Beauveria bassiana és l'anamorf (forma de reproducció asexual) de l'espècie Cordyceps bassiana.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Autors i editors de Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia CA

Beauveria bassiana ( Czech )

provided by wikipedia CZ
 src=
Sarančata zahubená houbou Beauveria bassiana

Beauveria bassiana je houba, která roste přirozeně v půdě po celém světě a parazituje na různých druzích členovců a způsobuje jim plísňová onemocnění. Tím patří mezi entomopatogenní houby. Proto je používána jako biologický insekticid pro kontrolu množství škůdců, jako jsou termiti, kůrovci, třásněnky, molice, mšice a jiné brouky. Její použití pro likvidaci moskytů přenášejících malárii je ve fázi výzkumu.

Tato houba je pojmenována podle italského entomologa Agostina Bassiho, který ji v roce 1835 odhalil jako příčinu plísňových onemocnění bource morušového.

V umělé kultuře roste Beauveria bassiana jako bílá plíseň. Produkuje mnoho suchých, sypkých conidií seskupených do výrazných bílých kulovitých spor. Každá spora se skládá ze shluku conidiogenních buněk. Tyto buňky jsou krátké a vejčité a končí v úzkém apikálním prodloužení tzv. rachis.

Hmyzu tato houba způsobuje bílé plísňové onemocnění. Pokud přijdou mikroskopické spóry plísní do styku s tělem hostitele, proniknou do pokožky a rostou uvnitř těla hmyzu. V důsledku toho zabijí hmyz během několika dnů. Poté jako bílá plíseň prorostou na povrch mrtvoly a produkují nové spory. B. bassiana napadá široké spektrum hmyzu.

Beauveria bassiana může být použita jako biologický insekticid pro kontrolu množství škůdců, jako jsou termiti, molice, kůrovci a mnoho dalších druhů hmyzu. Houba zřídka infikuje lidi nebo jiná zvířata, proto je obecně považována za bezpečnou jako insekticid. Nicméně, přinejmenším několik případů nákazy člověka od B. bassiana bylo hlášeno u osob s potlačeným imunitním systémem. Dále, jako i u jiných spor jiných hub, může spora této houby zhoršit potíže s dýcháním.

V poslední době je Beauveria bassiana zvažována jako prostředek pro likvidaci přemnoženého kůrovce na Šumavě.

Insekticidy Karbamáty Anorganické sloučeniny Organochloridy Organofosfáty Pyrethroidy Ostatní látky Metabolity
oxonymalaoxonparaoxonTCPy
Biopesticidy
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia autoři a editory
original
visit source
partner site
wikipedia CZ

Beauveria bassiana ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Beauveria bassiana on helekottseenelaadsete seltsi kedristõlvikuliste sugukonda Beauveria perekonda kuuluv seeneliik. B. bassiana on üle maailma levinud seen, kes parasiteerib erinevatel putukate liikidel, kuuludes seega entomopatogeensete seente hulka. Teda kasutatakse bioloogilise insektitsiidina erinevate termiidiliste, ripstiivaliste, nokaliste ja mardikaliste vastu võitlemiseks.

Ajalugu

Liik on saanud nime Itaalia entomoloogi Agostino Bassi järgi. Bassi avastas ta 1835. aastal, uurides siidiussidel levivat haigust nimetusega valge muskardiin ning nimetas seene Botrytis paradox'aks. Sarnaselt Louis Pasteuriga näitas ta, et nakkushaigusi tekitavad organismivälised elusolendid. Mikroskoobi omamisele vaatamata ei kirjeldanud Agostino Bassi B. bassiana't morfoloogiliselt, arvatavasti halva nägemise pärast.[1] Liik oli varem tuntud kui Tritirachium shiotae. B. bassiana't on pikalt kasutatud morfoloogiliselt sarnaste ja geneetiliselt lähedaste liikide kompleksi kirjeldamiseks. Rehner ja Buckley[2] näitasid, et B. bassiana koosneb paljudest eraldiseisvatest põlvnemisliinidest, mida tuleks käsitleda erinevate fülogeneetiliste liikidena, ning 2011. aastal kirjeldati B. bassiana ümber.[3]

Ökoloogia ja levik

Kultuuris kasvab Beauveria bassiana ühtlase valge seeneniidistikust „mättana“. Ta toodab arvukalt kuivi, pulberjaid koniide (lühieoseid) sisaldavaid valgeid eoskotte. Iga askus koosneb eoseid moodustavate rakkude kogumikest, mis on väikesed ning ovaalsed. Eosed ise on üherakulised, haploidsed ja hüdrofoobsed. Looduses tekitab Beauveria bassiana putukatel haigust nimetusega valge muskardiin. Seen siseneb putukasse läbi kutiikulast koosneva välisskeleti, millesse ta "puurib" augu, eritades lagundavaid aineid ning avaldades kutiikulale survet. Üheks selliseks aineks on näiteks ensüüm Prl, mis hüdrolüüsib elastiini, kaseiini ja želatiini.[4] Putukas olles eritab seen toksiine, tappes lõpuks oma peremeesorganismi.[5] Pärast surma kasvavad valged seeneniidid putuka kehaõõnsustest välja ning hakkavad uusi eoseid tekitama. Tüüpiline Beauveria bassiana võib nakatada paljusid erinevaid putukaliike, erinevad isolaadid erinevad ka peremeesorganismide valiku poolest. Sellise vastuvõtlikkuse põhjused on hetkel teadmata. Telemorfi staadiumis esineb Beauveria bassiana mõnel taimel ja mullas peenikeste hüüfidena, mis produtseerivad koniide. Putukat nakatades kasvab Beauveria bassiana hemolümfis pärmilaadsete hüüfikogumikena ning paljuneb pungudes. Pärast putuka surma lülitub Beauveria bassiana tagasi hüüfistaadiumi ning kasvab ka teistesse putuka kudedesse. Kui aeg on sobilik, kasvavad hüüfid putuka pehmetest osadest välja ning moodustavad koniide.[4]

Kartulimardikal parasiteerival Beauveria bassianal on leitud teda ennast parasiteeriv Syspastospora parasitica. Antud organism nakatab veel putuka-patogeenseid liike sugukonnast tungalteralised.

Beauveria bassiana on kosmopoliitse (ülemaailmse) levikuga.

Seosed teiste seentega

Beauveria bassiana on Cordyceps bassiana anamorf (mittesugulise paljunemise etapp). Tema telemorfi (sugulise paljunemise vormi) ehk Cordyceps bassianat on leitud ainult Ida-Aasiast.[6]

Toksiinid

Beauveria bassiana eritab mitmeid mürke, mille funktsiooniks on putukasse tungimine, võitlus putuka immuunsüsteemiga või mis on lihtsalt seene ainevahetuse jäägid.

Beauveritsiin on kolesterool transferaasi inhibiitor, mis põhjustab apoptoosisarnast programmeeritud rakusurma, mille tagajärjel tsütosool laguneb ning raku DNA laguneb 200 nukleotiidipaari pikkusteks lõikudeks. Lisaks moodustab beauveritsiin Na ja K katioonidega komplekse, mis suurendavad looduslike ja tehislike membraanide läbilaskvust. Beauveritsiini mürgisus säilib steriilses merevees 3–8 nädalat.

Bassianoliid on nagu beauveritsiingi membraani lagundamist soodustav antibiootikum, mis erineb ainult teiste katioonidega reageerimise poolest. On näidatud, et väikestes kogustes pole siidiussidele surmav. Bassianoliidi ja beauveritsiini mürgisust taimedele või imetajatele pole tõestatud.

Oosporeiin mõjutab erütrotsüüdi ATPaaside aktiivsust, lõppedes raku lõhkemisega. Oosporeiin on efektiivne antibiootikum gramnegatiivsete bakterite vastu, aga omab vähest efekti grampositiivsete bakterite vastu. Oosporeiin reageerib valkude ja aminohapete SH otstega läbi redoksreaktsiooni, põhjustades ensüümides vigu. Oosporeiin on tekitanud neerupuudulikkust kalkunitel ja kanatibudel. Kui oosporeiini süstiti hiirtele ja hamstritele, oli mürgine kogus 0,5 milligrammi iga keha kilogrammi kohta, põhjustades 50% suremust. Samas selle aine söötmine hiirtele 7 milligrammi iga keha kilogrammi kohta päevas üle 47 päeva ei põhjustanud surma. Ka oosporeiini lisamine in vitro hamstri vähirakkudele ja hamstripoegade neerurakkudele ei tekitanud mingit reaktsiooni.[7]

Kasutus

Pestitsiidina

Beauveria bassianat kasutatakse bioloogilise pestitsiidina mitmete kahjurite tõrjeks. Taimi piserdatakse Beauveria bassiana eoste emulsiooniga, puistatakse lihtsalt eospulbrit taimedele või kantakse sääsevõrkudele sääskede tõrjeks. Kokkuvõttes Beauveria bassiana parasiteerib väga paljudel lülijalgsetel. Siiski erinevad vormid võivad olla väga peremeesspetsiifilised, nagu näiteks vorm Bba 5653 on spetsialiseerunud kapsakoi (Plutella xylostella) röövikule, aga nakatab vähe teiste liikide röövikuid. Samas mõned vormid on suure ampluaaga ning seega peetakse neid mitteselektiivseteks bioloogilisteks insektitsiidideks. Nende kasutamine pole putuktolmlejate kasvatamisel soositud, kuna ta tapab ka tolmeldajad.[8] B. bassiana preparaate ei tohiks lasta vette, kuna võivad olla kaladele toksilised. Preparaat tuleks pihustada kohe pärast valmistamist taimedele, kuna eosed hävivad ööpäevaga. Eoste sattumine varjulisematesse paikadesse (lehealused) pikendab seene mõjuiga, kuna päikesevalgus inaktiveerib eoseid.[5]

Teadaolevad peremehed on:[9]

Beauveria bassiana nakatab harva inimesi või teisi selgroogseid ning on seetõttu ohutu insektitsiid. Viimane teadaolev nakatumine B. bassianasse toimus allasurutud immuunsüsteemiga inimesel.[11] Veel võib eospulber põhjustada hingamispuudulikkust.

Wagner ja Lewis [12] avastasid tema võime olla taime endofüüt, mis annab taimele eluaegse kaitse putukate vastu. Putuka nakatumine toimub taime süües.

Tema kasutuskõlblikkust malaariat levitavate sääskede [13] ja voodilutikate [14] vastu võitlemiseks veel uuritakse. Eeluuring on näidanud, et Beauveria bassiana tappis 100% voodilutikatest, kes puutusid kokku eostega pritsitud voodilinaga. Ta on ka efektiivne voodilutikate kolooniate vastu, kuna nakatunud putukas viib seene endaga putukate elupaika. Kõik katsealused voodilutikad surid 5 päeva jooksul pärast kokkupuudet.

Insektitsiidide tootjad Beauveria bassianast on:[5]

  • Laverlam International Corp.
    • Mycotrol®
    • Mycotrol 0®
    • BotaniGard®ES
    • BotaniGard®22WP
  • Troy BioSciences
    • Naturalis®L

Putuka-seene inetraktisoonide uurimine

Tänu mitmetele sobilikele omadustele on Beauveria bassiana üks põhilisemaid seene-putuka vaheliste patogeensete suhete uurimisobjekte. Beauveria bassiana on ülemaailmse levikuga, teda on lihtne määrata ning teda kohtab looduses palju. B. bassiana'l on väga palju peremehi, üle 700 liigi. Lisaks on Beauveria bassiana't lihtne mullast erinevate antibiootikumidega isoleerida ja kasvatada. Beauveria bassiana kasvab väga hästi lihtsatel söötmetel ning teda saab säilitada glütserooli lahustes väga madalatel temperatuuridel.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 Vega Fernando E, Blackwell Meredith (veebruar 2005). Insect-Fungal Associations: Ecology and Evolution. Oxford University Press, USA.
  2. {{cite journal|author=Rehner SA, Buckley E |journal=Mycologia |year=2005 |title=A Beauveria phylogeny inferred from nuclear ITS and EF1-{alpha} sequences: evidence for cryptic diversification and links to Cordyceps teleomorphs |volume=97 |pages=84–98 |pmid=16389960 |issue=1 |doi=10.3852/mycologia.97.1.84}}
  3. Rehner SA, Minnis AM, Sung G-H, Luangsaard JJ, Devotto L, Humber RA (2011). "Phylogeny and systematics of the anamorphic, entomopathogenic genus Beauveria". Mycologia 103: 1055–1073. PMID 21482632. doi:10.3852/10-302.
  4. 4,0 4,1 Fuchs, Stefan, Auer, Max (märts 2010). Biochemistry Research Trends: iochemistry and Histocytochemistry Research Developments. Nova Science Publishers, Inc. p. 274.
  5. 5,0 5,1 5,2 Gorden E (1999). "Using Beauveria bassiana for insect management". Proceedings: 313–315. Vaadatud 06.10.2014. Unknown parameter |webpage= ignored (juhend)
  6. Li ZZ, Li CR, Huang B, Fan MZ (2001). "Discovery and demonstration of the teleomorph of Beauveria bassiana (Bals.) Vuill., an important entomogenous fungus". Chinese Science Bulletin 46 (9): 751–3. doi:10.1007/BF03187215.
  7. Butt TM,Jackson C, Magan N (august 2001). Fungi As Biocontrol Agents: Progress, Problems and Potential. CABI Publishing. p. 319-320.
  8. Environmental Protection Agency. "Beauveria bassiana strain GHA (128924) Fact Sheet". EPA Factsheet. Vaadatud 03.10.2014.
  9. "Black Vine Weevil: Biological and Mechanical Control". University of Minnesota. Vaadatud 05.10.2014.
  10. Gouli V, Gouli S, Skinner M, Hamilton G, Kim JS, Parker BL (veebruar 2012). "Virulence of select entomopathogenic fungi to the brown marmorated stink bug, Halyomorpha halys (Stål) (Heteroptera: Pentatomidae)". Pest Management Science 68 (2): 155-157. doi:10.1002/ps.2310.
  11. Tucker DL, Beresford CH, Sigler L, Rogers K (november 2004). "Disseminated Beauveria bassiana infection in a patient with acute lymphoblastic leukemia". J. Clin. Microbiol. 42 (11): 5412–4. PMC 525285. PMID 15528759. doi:10.1128/JCM.42.11.5412-5414.2004.
  12. Wagner BL, Lewis LC (august 2000). "Colonization of corn, Zea mays, by the entomopathogenic fungus Beauveria bassiana". Appl. Environ. Microbiol. 66 (8): 3468–73. PMC 92172. PMID 10919808. doi:10.1128/AEM.66.8.3468-3473.2000.
  13. Donald G, McNeil J (juuli 2005). "Fungus Fatal to Mosquito May Aid Global War on Malaria". The New York Times.
  14. Barbarin AM, Jenkins NE, Rajotte EG, Thomas MB (15. september 2012). "A preliminary evaluation of the potential of Beauveria bassiana for bed bug control". Journal of Invertebrate Pathology 111 (1): 82–85. doi:10.1016/j.jip.2012.04.009.

Kirjandus

  • Luz C, Rocha LF, Nery GV, Magalhães BP, Tigano MS (märts 2004). "Activity of oil-formulated Beauveria bassiana against Triatoma sordida in peridomestic areas in Central Brazil". Mem. Inst. Oswaldo Cruz 99 (2): 211–8. PMID 15250478. doi:10.1590/S0074-02762004000200017.
  • Prior C, Jollands P, Le Patourel G (1988). "Infectivity of oil and water formulations of Beauveria bassiana (Deuteromycotina; Hyphomycetes) to the cocoa weevil pest Pantorhytes plutus (Coleoptera: Curculionidae)". Journal of Invertebrate Pathology 52 (1): 66–72. doi:10.1016/0022-2011(88)90103-6.

Välislingid

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Beauveria bassiana on helekottseenelaadsete seltsi kedristõlvikuliste sugukonda Beauveria perekonda kuuluv seeneliik. B. bassiana on üle maailma levinud seen, kes parasiteerib erinevatel putukate liikidel, kuuludes seega entomopatogeensete seente hulka. Teda kasutatakse bioloogilise insektitsiidina erinevate termiidiliste, ripstiivaliste, nokaliste ja mardikaliste vastu võitlemiseks.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Beauveria bassiana ( Indonesian )

provided by wikipedia ID

Beauvaria bassiana merupakan cendawan entomopatogen yaitu cendawan yang dapat menimbulkan penyakit pada serangga.[1] B. bassiana berasal dari kingdom Fungi, filum Ascomycota, kelas Sordariomycetes, orde Hypocreales, famili Clavicipitaceae, dan genus Beauvaria.[2]

Habitat

Beauveria bassiana secara alami terdapat di dalam tanah sebagai jamur saprofit.[3] Pertumbuhan jamur di dalam tanah sangat dipengaruhi oleh kondisi tanah, seperti kandungan bahan organik, suhu, kelembapan, kebiasaan makan serangga, adanya pestisida sintetis, dan waktu aplikasi.[3] Secara umum, suhu di atas 30 °C, kelembapan tanah yang berkurang dan adanya antifungal atau pestisida dapat menghambat pertumbuhannya.[3]

Cara infeksi

Cara cendawan Beauveria bassiana menginfeksi tubuh serangga dimulai dengan kontak inang, masuk ke dalam tubuh inang, reproduksi di dalam satu atau lebih jaringan inang, kemudian kontak dan menginfeksi inang baru.[4]

B. bassiana masuk ke tubuh serangga inang melalui kulit, saluran pencernaan, spirakel dan lubang lainnya.[4] Inokulum jamur yang menempel pada tubuh serangga inang akan berkecambah dan berkembang membentuk tabung kecambah, kemudian masuk menembus kulit tubuh.[4] Penembusan dilakukan secara mekanis dan atau kimiawi dengan mengeluarkan enzim atau toksin.[4] Pada proses selanjutnya, jamur akan bereproduksi di dalam tubuh inang.[4] Jamur akan berkembang dalam tubuh inang dan menyerang seluruh jaringan tubuh, sehingga serangga mati.[4] Miselia jamur menembus ke luar tubuh inang, tumbuh menutupi tubuh inang dan memproduksi konidia.[4] Dalam hitungan hari, serangga akan mati.[4] Serangga yang terserang jamur B. bassiana akan mati dengan tubuh mengeras seperti mumi dan jamur menutupi tubuh inang dengan warna putih.[5]

Dalam infeksinya, B. bassiana akan terlihat keluar dari tubuh serangga terinfeksi mula-mula dari bagian alat tambahan (apendages) seperti antara segmen-segmen antena, antara segmen kepala dengan toraks, antara segmen toraks dengan abdomen dan antara segmen abdomen dengan cauda (ekor).[4] Setelah beberapa hari kemudian seluruh permukaan tubuh serangga yang terinfeksi akan ditutupi oleh massa jamur yang berwarna putih.[4] Penetrasi jamur entomopatogen sering terjadi pada membran antara kapsul kepala dengan toraks atau di antara segmen-segmen apendages demikian pula miselium jamur keluar pertama kali pada bagian-bagian tersebut[6]

Serangga yang telah terinfeksi B.bassiana selanjutnya akan mengkontaminasi lingkungan, baik dengan cara mengeluarkan spora menembus kutikula keluar tubuh inang, maupun melalui fesesnya yang terkontaminasi.[4] Serangga sehat kemudian akan terinfeksi.[4] Jalur ini dinamakan transmisi horizontal patogen (inter/intra generasi).[4][6]

Aplikasi

Dilaporkan telah diketahui lebih dari 175 jenis serangga hama yang menjadi inang jamur B. bassiana.[1][5] Berdasarkan hasil kajian jamur ini efektif mengendalikan hama walang sangit (Leptocorisa oratorius) dan wereng batang coklat (Nilaparvata lugens) pada tanaman padi serta hama kutu (Aphis sp.) pada tanaman sayuran.[5][1] Sebagian contoh lain yang menjadi inang jamur B. bassiana adalah jangkrik, ulat sutra, dan semut merah.[5] Karena B.bassiana dapat menyerang hampir semua jenis serangga, cendawan ini digolongkan ke dalam non-selektif pestisida sehingga dianjurkan tidak digunakan pada tanaman yang pembuahannya dibantu oleh serangga.[5]

Penggunaan jamur ini untuk membasmi hama dapat dilakukan dengan beberapa metode.[7] Jamur ini bisa dipakai untuk jebakan hama.[7] Adapun cara penggunaanya yaitu dengan memasukkan Beauveria bassiana beserta alat pemikat berupa aroma yang diminati serangga (feromon) ke dalam botol mineral.[7] Serangga akan masuk ke dalam botol dan terkena spora. Akhirnya menyebabkan serangga tersebut terinfeksi.[7] Cara aplikasi lain yaitu dengan metode penyemprotan.[7]

Selain itu, berdasarkan hasil penelitian, ternyata Beauveria bassiana bukan parasit bagi manusia dan invertebrata lain.[7] Tapi, bila terjadi kontak dengan spora yang terbuka bisa menyebabkan alergi kulit bagi individu yang peka.[7]

Lihat pula

Referensi

  1. ^ a b c [BPTH] Balai Penelitian Tanaman Hias. 2006. Beauveria bassiana pengendali hama tanaman. Warta Penelitian dan Pengembangan Pertanian Indonesia 28(1): 11-12.
  2. ^ (Inggris) [EOL]. 2000. Beauveria bassiana (Bals. -Criv.) Vuill. 1912.[terhubung berkala] http://www.eol.org/pages/160292 [12 Mei 2010]
  3. ^ a b c (Inggris) McCoy C, Quintela ED, Faria M de. 1990. Environmental persistence of entomopathogenic fungi. [terhubung berkala]. http://www.lsuagcenter.com/s265/mccoy.htm. [6 Nov 2007].
  4. ^ a b c d e f g h i j k l m Purnomo H. 2005. Patogen serangga.[terhubung berkala]. http://elearning.unej.ac.id/courses/PNH1653/document/PATOGEN_SERANGGA.pdf?cidReq=PNH1653. [12 September 2007].
  5. ^ a b c d e [Diptan DIY] Dinas Pertanian Propinsi DIY. 2005. Beauveria bassiana pengendaali walang sangit. [terhubung berkala] http://www.distan.pemda-diy.go.id/index.php?option=content&task=view&id=92&Itemid=2. [12 September 2007].
  6. ^ a b Hasyim A, Azwana, Mu’minin K. 2005. Cara mudah mendapatkan jamur entomopatogen, Beauveria bassiana, dari tanah dengan teknik umpan serangga. [terhubung berkala] http://www.balitbu.go.id/infotek1.htm. [12 September 2007].
  7. ^ a b c d e f g Dinata A. 2004. Jamur: insektisida biologis yang ramah lingkungan. [terhubung berkala http://www.pikiranrakyat.com/cetak/0404/15/cakrawala/penelitian.htm. [12 September 2007].
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Penulis dan editor Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia ID

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Indonesian )

provided by wikipedia ID

Beauvaria bassiana merupakan cendawan entomopatogen yaitu cendawan yang dapat menimbulkan penyakit pada serangga. B. bassiana berasal dari kingdom Fungi, filum Ascomycota, kelas Sordariomycetes, orde Hypocreales, famili Clavicipitaceae, dan genus Beauvaria.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Penulis dan editor Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia ID

Beauveria bassiana ( Icelandic )

provided by wikipedia IS

Beauveria bassiana er svepptegund sem kemur fyrir náttúrulega í jarðvegi og er sníkjuvara á ýmsum liðdýrum, og veldur svonefndum white muscardine disease. Hann er notaður sem lífræn vörn gegn fjölda meindýra af skordýraætt. Verið er að rannsaka notkun hans gegn veggjalús[1] og moskítóflugu.[2]

Uppgötvun og nafn

Tegundin heitir eftir ítalska skordýrafræðingnum Agostino Bassi, sem uppgötvaði 1815 sveppinn sem ástæðu "muscardine disease". Sveppurinn var einnig áður nefndur Tritirachium shiotae. Nafnið B. bassiana hefur löngum verið notað yfir tegundasafn af svipuðum og skyldum "línum" (isolates). Rehner and Buckley [3] haffa sýnta að B. bassiana samanstendur af fjölda aðgreindra "lína" sem ættu að vera flokkaðar sem aðskildar tegundir og ættkvíslinni Beauveria var endurlýst með tilnefnda gerð fyrir B. bassiana 2011.[4]

Skyldleiki við Cordyceps og aðra sveppi

Beauveria bassiana er anamorph (kynlaust fjölgandi form) af Cordyceps bassiana. Kynjaða formið hefur aðeins fundist í austur Asíu.[5]

Lífsferill

Þegar gró sveppsins koma í snertingu við líkama hýsilskordýrsins, spíra þau í gegn um skel dýranna og vaxa innan í dýrinu. Drepur það dýrið á fáum dögum. Síðar kemur fram hvít mygla á hræinu og myndar ný gró. Yfirleitt getur B. bassiana sýkt margar gerðir skordýra; mismunandi gerðir ("isolates") hafa mismunandi hýsla. Hvað veldur breytileikanum er ekki þekkt. Í ræktun er B. bassiana eins og hvít mygla. Á flestum ræktunarefnum myndar það þurra, duftkennda conidia í einkennandi gró kúlum.

Notkun sem lífræn vörn

Beauveria bassiana er notað sem lífrænt skordýraeitur til að halda niðri fjölda skordýra, svo sem termítum, hvítflugu og veggjalús. Verið er að rannsaka möguleikann á að halda niðri moskítóflugum sem smita af malaríu með henni.[2] sem skordýraeitur er gróunum úðað á gróðurinn neð sérstökum bindiefnum eða sem dufti.

Sem tegund lifir Beauveria bassiana á mjög mörgum tegundum skordýra. Hinsvegar eru mismunandi gerðir ("strain") sem eru breytileg með hýsla, sum hafa fáa hýsla, eins og Bba 5653 sem er mjög virkt gegn lirfum Plutella xylostella og drepur mjög fáar aðrar gerðir af lirfum fiðrilda. Aðrar gerðir eru með mjög breiðan hýslahóp og ætti að fara varlega með notkun á þeim þar sem þau gætu skaðað nytjategundir.[6]

Það er sjaldgæft að sveppurinn sýki menn eða önnur dýr, svo það er almennt öruggt sem skordýraeitur. Hinsvegar er að minnsta kost eitt tilfelli um smit í mönnum þekkt, þar sem Beauveria bassiana var skráð í manneskju með bælt ónæmiskerfi.[7] Að auki eins og annað duft, geta gróin valdið öndunarerfiðleikum. Wagner and Lewis [8] hafa tilkynnt getu B. bassiana til aðp lifa í sambýli (endophyte) við maís.

Grunnrannsóknir sýna að sveppurinn hefur 100% getu til að eyða veggjalúsum þar sem bómull var úðuð með gróunum. Það virkar einnig gegn veggjalúsahópum vegna þess að B. bassiana flyst með smituðum dýrum í felustaðina. Lýsnar drepast á 5 dögum eftir smit.[1]

Leki

Mars 2013, fannst erfðabreytt Beauveria bassiana í nokkrum rannsóknarstofum og gróðurhúsum utan einangraðs svæðis við Lincoln University í Christchurch, Nýja Sjálandi. "Ministry for Primary Industries" rannsökuðu lekann.[9]

Sjá einnig

Tilvísanir

  1. 1,0 1,1 Barbarin, Alexis M.; Jenkins, Nina E.; Rajotte, Edwin G.; Thomas, Matthew B. (15. september 2012). „A preliminary evaluation of the potential of Beauveria bassiana for bed bug control“ (PDF). Journal of Invertebrate Pathology. 111 (1): 82–85. doi:10.1016/j.jip.2012.04.009.
  2. 2,0 2,1 Donald G. McNeil Jr., Fungus Fatal to Mosquito May Aid Global War on Malaria, The New York Times, 10 June 2005
  3. Rehner SA, Buckley E (2005). „A Beauveria phylogeny inferred from nuclear ITS and EF1-{alpha} sequences: evidence for cryptic diversification and links to Cordyceps teleomorphs“. Mycologia. 97 (1): 84–98. doi:10.3852/mycologia.97.1.84. PMID 16389960.
  4. Rehner, Stephen A.; Minnis, Andrew M.; Sung, Gi-Ho; Luangsaard, J. Jennifer; Devotto, Luis; Humber, Richard A. (2011). „Phylogeny and systematics of the anamorphic, entomopathogenic genus Beauveria“. Mycologia. 103: 1055–1073. doi:10.3852/10-302.
  5. Li ZZ, Li CR, Huang B, Fan MZ (2001). „Discovery and demonstration of the teleomorph of Beauveria bassiana (Bals.) Vuill., an important entomogenous fungus“. Chinese Science Bulletin. 46 (9): 751–3. doi:10.1007/BF03187215.
  6. „EPA Factsheet“. Sótt 14. desember 2006.
  7. Tucker DL, Beresford CH, Sigler L, Rogers K (November 2004). „Disseminated Beauveria bassiana infection in a patient with acute lymphoblastic leukemia“. J. Clin. Microbiol. 42 (11): 5412–4. doi:10.1128/JCM.42.11.5412-5414.2004. PMC 525285. PMID 15528759.
  8. Wagner BL, Lewis LC (August 2000). „Colonization of corn, Zea mays, by the entomopathogenic fungus Beauveria bassiana“. Appl. Environ. Microbiol. 66 (8): 3468–73. doi:10.1128/AEM.66.8.3468-3473.2000. PMC 92172. PMID 10919808.
  9. „Genetically modified fungus leaked". 3 News NZ. March 20, 2013.

Viðbótarlesning

  • Luz C, Rocha LF, Nery GV, Magalhães BP, Tigano MS (March 2004). „Activity of oil-formulated Beauveria bassiana against Triatoma sordida in peridomestic areas in Central Brazil“. Mem. Inst. Oswaldo Cruz. 99 (2): 211–8. doi:10.1590/S0074-02762004000200017. PMID 15250478.
  • Prior C, Jollands P, Le Patourel G (1988). „Infectivity of oil and water formulations of Beauveria bassiana (Deuteromycotina; Hyphomycetes) to the cocoa weevil pest Pantorhytes plutus (Coleoptera: Curculionidae)“. Journal of Invertebrate Pathology. 52 (1): 66–72. doi:10.1016/0022-2011(88)90103-6.
Wikimedia Commons er með margmiðlunarefni sem tengist
Wikilífverur eru með efni sem tengist
 src= Þessi líffræðigrein er stubbur. Þú getur hjálpað til með því að bæta við greinina.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Höfundar og ritstjórar Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia IS

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Icelandic )

provided by wikipedia IS

Beauveria bassiana er svepptegund sem kemur fyrir náttúrulega í jarðvegi og er sníkjuvara á ýmsum liðdýrum, og veldur svonefndum white muscardine disease. Hann er notaður sem lífræn vörn gegn fjölda meindýra af skordýraætt. Verið er að rannsaka notkun hans gegn veggjalús og moskítóflugu.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Höfundar og ritstjórar Wikipedia
original
visit source
partner site
wikipedia IS

Beauveria bassiana ( Dutch; Flemish )

provided by wikipedia NL

Schimmels

Beauveria bassiana (Anamorfe fase) en Cordyceps bassiana (Teleomorfe fase) is een schimmel die in de bodem voorkomt over de gehele wereld. Het is een entomopathogeen voor verschillende insecten en geleedpotigen; de schimmel ontwikkelt zich in het lichaam en veroorzaakt de dood van het insect of de geleedpotige. Omdat de schimmel niet schadelijk is voor mens of milieu, is het mogelijk om die te gebruiken in de biologische bestrijding van schadelijke insecten.

Biologisch bestrijdingsmiddel

Voor de bestrijding wordt een preparaat met de schimmel in spore-vorm op de gewassen verspoten. Wanneer een larve of een volwassen insect ermee in contact komt, dringen de kiembuizen door in het insect, waar de schimmel zich verder ontwikkelt. Hiervoor onttrekt de schimmel vocht aan het insect. Het geïnfecteerde insect sterft na een vijftal dagen. De schimmel vormt een witte conidiënlaag op het dode dier.

In de Europese Unie is B. bassiana toegelaten als insecticide.[1] De toelating ving aan op 1 mei 2009, voor tien jaar. De toelating betreft de stam GHA, die werkzaam is tegen tripsen, wittevliegen en wantsen.[2]

B. bassiana is ook onderzocht in het LUBILOSA-project voor de biologische bestrijding van sprinkhanen en voor de bestrijding van steekmuggen, waaronder de malariamug Anopheles stephensi.[3]

Naamgeving

B. bassiana is genoemd naar de Italiaanse bioloog Agostino Bassi (1773-1856). Die ontdekte in 1835 dat muscardine, een ziekte bij zijderupsen, die met een witte gipsachtige laag overdekt werden, veroorzaakt werd door een schimmel die zich in de dieren ontwikkelde. De schimmel werd aanvankelijk Botrytis paradoxa genoemd maar later, als eerbetoon aan Bassi, Botrytis bassiana (En weer later hernoemd tot Beauveria bassiana).[4]

Bronnen, noten en/of referenties
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-auteurs en -editors
original
visit source
partner site
wikipedia NL

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Dutch; Flemish )

provided by wikipedia NL

Beauveria bassiana (Anamorfe fase) en Cordyceps bassiana (Teleomorfe fase) is een schimmel die in de bodem voorkomt over de gehele wereld. Het is een entomopathogeen voor verschillende insecten en geleedpotigen; de schimmel ontwikkelt zich in het lichaam en veroorzaakt de dood van het insect of de geleedpotige. Omdat de schimmel niet schadelijk is voor mens of milieu, is het mogelijk om die te gebruiken in de biologische bestrijding van schadelijke insecten.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia-auteurs en -editors
original
visit source
partner site
wikipedia NL

Beauveria bassiana ( Spanish; Castilian )

provided by wikipedia SL

Beauveria bassiana je entomopatogena gliva, ki se v naravi pojavlja v zemlji po celem svetu in deluje kot parazit na različnih vrstah členonožcev. Zaradi teh lastnosti se uporablja kot biološki insekticid v biološkem nadzoru škodljivcev, predvsem pri zatiranju termitov, resarjev, ščitkarjev, listnih uši in raznih hroščev. Zaenkrat se še preučuje možnost uporabe te glive pri zatiranju posteljnih stenic[1] in komarjev mrzličarjev.[2]

Taksonomija in odkritje

Glivo je leta 1835 opazil italijanski entomolog Agostino Bassi in sicer na obolelih gosenicah sviloprejke.

Uporaba v kmetijstvu

Z umetnim namnoževanjem te glive in njenim nanosom na poljščine so kasneje poskušali zatirati pesno stenico, žitne stenice, sivo breskovo uš, koloradskega hrošča, koruzno veščo, različne sovke, gosenice belinov, jabolčnega zavijača in kaparje v rastlinjakih.

Prve poskuse zatiranja koloradskega hrošča z B. bassiana sta začela leta 1953 na Češkem Kiel in Neubauer, kasneje pa so imenovano glivo preizkušali proti koloradskemu hrošču tudi drugi. Ugotovili so, da je gliva učinkovita v prvih dveh levitvenih fazah ličink, včasih tudi v tretji, medtem ko starejših ličink in hroščev ne prizadene. V ZDA so izvajali s pet-kratnim tretiranjem ene generacije koloradskih hroščev s 5 x 1013 trosov/ha dosegli 53-79-odstoten učinek.[3]

Reference

  1. Barbarin, Alexis M.; Jenkins, Nina E.; Rajotte, Edwin G.; Thomas, Matthew B. (15. september 2012). "A preliminary evaluation of the potential of Beauveria bassiana for bed bug control" (PDF). Journal of Invertebrate Pathology 111 (1): 82–85. doi:10.1016/j.jip.2012.04.009.
  2. Donald G. McNeil Jr., Fungus Fatal to Mosquito May Aid Global War on Malaria, The New York Times, 10 June 2005
  3. "MIKROBIOTIČNO ZATIRANJE RASTLINSKIH ŠKODLJIVCEV". Biotehniška fakulteta in UVHVVR. Pridobljeno dne 30. januarja 2018.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Avtorji in uredniki Wikipedije
original
visit source
partner site
wikipedia SL

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Spanish; Castilian )

provided by wikipedia SL

Beauveria bassiana je entomopatogena gliva, ki se v naravi pojavlja v zemlji po celem svetu in deluje kot parazit na različnih vrstah členonožcev. Zaradi teh lastnosti se uporablja kot biološki insekticid v biološkem nadzoru škodljivcev, predvsem pri zatiranju termitov, resarjev, ščitkarjev, listnih uši in raznih hroščev. Zaenkrat se še preučuje možnost uporabe te glive pri zatiranju posteljnih stenic in komarjev mrzličarjev.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Avtorji in uredniki Wikipedije
original
visit source
partner site
wikipedia SL

Beauveria bassiana ( Swedish )

provided by wikipedia SV

Beauveria bassiana är en svampart[18] som först beskrevs av Giuseppe Gabriel Balsamo-Crivelli, och fick sitt nu gällande namn av Paul Vuillemin 1912. Beauveria bassiana ingår i släktet Beauveria, och familjen Cordycipitaceae.[19][20] Inga underarter finns listade.[19]

Svampen är patogen för insekter. När de mikroskopiska svampsporerna kommer i kontakt med en insekt gror de, penetrerar kutikulan och börjar växa inuti insekten, vilken dör inom några dagar. Hos Drosophila (bananflugor) tar det cirka 3-4 dagar. Efteråt framträder vitt mögel från kadavret och svampen producerar nya sporer.

Beauveria bassiana används för biologisk kontroll av skadeinsekter och man håller också på att utveckla svampen som ett medel att kontrollera malariamyggor.

Källor

  1. ^ J.J. Taylor (1970) , In: Mycologia 62(4):823
  2. ^ Langeron (1947) , In: Annls Parasit. hum. comp. 22:98
  3. ^ Brumpt (1936) , In: Magyar. Tud. Akad. Értes.:1839
  4. ^ [a b c d] ”CABI databases”. http://www.speciesfungorum.org. Läst 24 januari 2013.
  5. ^ Kuru (1932) , In: J. Taihoku Soc. Agric. 2:351
  6. ^ J.F.H. Beyma (1928) , In: Verh. K. Akad. Wet., tweede sect. 62:16
  7. ^ Petch (1926) , In: Trans. Br. mycol. Soc. 10(4):249
  8. ^ Biourge (1923) , In: La Cellule 33(1):102
  9. ^ Biourge (1923) , In: La Cellule 33(1):101
  10. ^ [a b] F. Picard (1914) , In: Ann. Ecole Nat. Agr. Montpell. 13:200
  11. ^ Vuill. (1912) , In: Bull. Soc. bot. Fr. 59:40
  12. ^ Dasz. (1912) , In: Bull. Soc. bot. Genève, 2 sér. 4:291
  13. ^ Vuill. (1910) , In: Bull. Séanc. Soc. Sci. Nancy, Sér. 3 11:153
  14. ^ Giard (1891) , In: C. r. hebd. Séanc. Acad. Sci., Paris 113:270
  15. ^ Speg. (1880) , In: Anal. Soc. cient. argent. 10(2–3):278
  16. ^ Bals.-Criv. (1836) , In: Arch. Triennale Lab. Bot. Crittog. 79:127
  17. ^ Link (1816) , In: Mag. Gesell. naturf. Freunde, Berlin 8:13
  18. ^ Vuill. (1912) , In: Bull. Soc. bot. Fr. 12:40
  19. ^ [a b] Bisby F.A., Roskov Y.R., Orrell T.M., Nicolson D., Paglinawan L.E., Bailly N., Kirk P.M., Bourgoin T., Baillargeon G., Ouvrard D. (red.) (5 april 2011). ”Species 2000 & ITIS Catalogue of Life: 2011 Annual Checklist.”. Species 2000: Reading, UK. Arkiverad från originalet den 18 juni 2012. https://web.archive.org/web/20120618223324/http://www.catalogueoflife.org/services/res/2011AC_26July.zip. Läst 24 september 2012.
  20. ^ Species Fungorum. Kirk P.M., 2010-11-23
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia författare och redaktörer
original
visit source
partner site
wikipedia SV

Beauveria bassiana: Brief Summary ( Swedish )

provided by wikipedia SV

Beauveria bassiana är en svampart som först beskrevs av Giuseppe Gabriel Balsamo-Crivelli, och fick sitt nu gällande namn av Paul Vuillemin 1912. Beauveria bassiana ingår i släktet Beauveria, och familjen Cordycipitaceae. Inga underarter finns listade.

Svampen är patogen för insekter. När de mikroskopiska svampsporerna kommer i kontakt med en insekt gror de, penetrerar kutikulan och börjar växa inuti insekten, vilken dör inom några dagar. Hos Drosophila (bananflugor) tar det cirka 3-4 dagar. Efteråt framträder vitt mögel från kadavret och svampen producerar nya sporer.

Beauveria bassiana används för biologisk kontroll av skadeinsekter och man håller också på att utveckla svampen som ett medel att kontrollera malariamyggor.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia författare och redaktörer
original
visit source
partner site
wikipedia SV

Beauveria bassiana ( Turkish )

provided by wikipedia TR

Beauveria bassiana, doğal olarak dünya boyunca topraklarda büyüyen ve çeşitli böcek türlerinde parazit olarak görev yapan bir mantardır, beyaz muscardine hastalığına sebep olur; böylece, entomopathogenic mantarlarına ait olur. Biyolojik bir böcek öldürücü ilaç olarak termitler gibi birkaç zararlı hayvan ile domates bitkisinde ve Solanaceae familyasından diğer bitkilerde önemli zarar oluşturan Domates Güvesi'ni (Tuta absoluta) kontrol etmekte kullanılır. Beyaz sinek, sıtma-geçiren sivrisineklerin kontrolünde farklı kanatlı böceklerde kullanımı araştırma altındadır.

Stub icon Mantar ile ilgili bu madde bir taslaktır. Madde içeriğini geliştirerek Vikipedi'ye katkıda bulunabilirsiniz.
license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia yazarları ve editörleri
original
visit source
partner site
wikipedia TR

Боверия Басси ( Russian )

provided by wikipedia русскую Википедию
Царство: Грибы
Подцарство: Высшие грибы
Отдел: Аскомицеты
Подотдел: Pezizomycotina
Подкласс: Hypocreomycetidae
Порядок: Гипокрейные
Семейство: Cordycipitaceae
Род: Боверия
Вид: Боверия Басси
Международное научное название

Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., 1912

Commons-logo.svg
Изображения
на Викискладе
NCBI 176275EOL 160292MB 199430

Бове́рия Ба́сси (боверия бассиа́на, лат. Beauvéria bassiána) — вид грибов, относящийся к роду Боверия (Beauveria). Типовой вид рода.

Неспецифичный энтомопатоген, используемый для биологического контроля насекомых-вредителей.

Описание

Колонии анаморфы гриба на декстрозном агаре Сабуро и картофельно-декстрозном агаре 1,5—3 см на 10-й день, шерстистые, белые, затем часто светло-желтоватые. Обратная сторона неокрашенная, желтоватая или тёмно-красноватая, в последнем случае с диффундирующим в среду растворимым пигментом. Спороношение в массе белое.

Вегетативные гифы септированные, гиалиновые, до 2 мкм шириной, гладкие. Конидиогенные клетки обычно в группах по 5 и более, образуются на гифах воздушного мицелия на приповерхностных клетках гиф субстратного мицелия. Основание конидиогенной клетки почти шаровидное до ампуловидного, 3—6 мкм шириной, от него отходит зигзагообразно растущий рахис, в изгибах которого располагаются конидии. Конидии (симподулоконидии) 2—3 мкм в диаметре, шаровидные до широкоэллиптических, иногда с заострением на верхушке.

Телеоморфа образует в природе цилиндрическую строму жёлто-коричневого или желтоватого цвета, 4—4,5 см длиной, на верхушке с расширением, несущем перитеции. Перитеции яйцевидные, погружённые в строму. Аски цилиндрические, 230—590 мкм длиной и 3,5—4 мкм шириной. Аскоспоры нитевидные, 300—570 мкм длиной и около 1 мкм шириной, могут образовывать вторичные споры. В культуре образование плодовых тел при скрещивании штаммов нестабильно.

Экология

Широко распространённый почвенный сапротроф и энтомопатоген. Также выделяется с поверхности растений, изредка — в качестве эндофита.

Телеоморфа в настоящее время обнаружена только в Китае, где встречается в качестве патогена чешуекрылых.

Название

Вид назван именем итальянского юриста и естествоиспытателя Агостино Басси (1773—1856). Басси в течение 25 лет изучал болезнь тутового шелкопряда и показал, что она вызывается этим грибком.

Синонимы

  • Beauveria densa (Link) F.Picard, 1914
  • Beauveria doryphorae R.A.Poiss. & Patay, 1935
  • Beauveria globulifera (Speg.) F.Picard, 1914
  • Beauveria shiotae (Kuru) Langeron, 1936
  • Beauveria sulfurescens (J.F.H.Beyma) J.J.Taylor, 1970
  • Botrytis bassiana Bals.-Criv., 1835basionym
  • Cordyceps bassiana Z.Z.Li et al., 2001
  • Isaria densa (Link) Giard, 1891
  • Isaria shiotae Kuru, 1932
  • Penicillium bassianum (Bals.-Criv.) Biourge, 1923
  • Penicillium densum (Link) Biourge, 1923
  • Spicaria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., 1910
  • Spicaria densa (Link) Vuill., 1910
  • Sporotrichum densum Link, 1816
  • Sporotrichum globuliferum Speg., 1880
  • Sporotrichum sulfurescens J.F.H.Beyma, 1928
  • Stachylidium bassianum (Bals.-Criv.) Mont., 1856
  • Tritirachium shiotae (Kuru) Langeron, 1947

Примечания

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Авторы и редакторы Википедии

Боверия Басси: Brief Summary ( Russian )

provided by wikipedia русскую Википедию

Бове́рия Ба́сси (боверия бассиа́на, лат. Beauvéria bassiána) — вид грибов, относящийся к роду Боверия (Beauveria). Типовой вид рода.

Неспецифичный энтомопатоген, используемый для биологического контроля насекомых-вредителей.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Авторы и редакторы Википедии