Beauveria bassiana (Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., Bulletin de la Société Botanique de France 59: 40 (1913) [1912].) és un fong endòfit amb propietats entomopatogèniques utilitzat en la lluita biològica.
Aquest fong va ser descobert com una causa d'una malaltia dels cucs de la seda. Quan les espores del fong entren en contacte amb el cos d'un insecte germinen, entren dins del cos, s'hi desenvolupen i maten l'insecte. Després de la mort de l'insecte s'hi forma una mena d'escuma blanca que fan noves espores. Gran part dels insectes que viuen al sòl han desenvolupat resistència a aquest fong però molts insectes en són susceptibles.
El fong no infecta els humans ni altres animals no artròpodes i és per tant considerat un insecticida natural.
Actualment s'estudia el seu ús contra el mosquit vector de la malària, Anopheles, mitjançant la dispersió de les espores del fong al medi on viu el mosquit.
El nom científic és un homenatge al naturalista italià Agostino Bassi qui el 1835, demostrà que aquest fong era el causant d'una malaltia del cuc de la seda.
La Beauveria bassiana és l'anamorf (forma de reproducció asexual) de l'espècie Cordyceps bassiana.
|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&db=pubmed&dopt=Abstract&list_uids=15250478&query_hl=2 Mem Inst Oswaldo Cruz 2004.
Beauveria bassiana (Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., Bulletin de la Société Botanique de France 59: 40 (1913) [1912].) és un fong endòfit amb propietats entomopatogèniques utilitzat en la lluita biològica.
Aquest fong va ser descobert com una causa d'una malaltia dels cucs de la seda. Quan les espores del fong entren en contacte amb el cos d'un insecte germinen, entren dins del cos, s'hi desenvolupen i maten l'insecte. Després de la mort de l'insecte s'hi forma una mena d'escuma blanca que fan noves espores. Gran part dels insectes que viuen al sòl han desenvolupat resistència a aquest fong però molts insectes en són susceptibles.
El fong no infecta els humans ni altres animals no artròpodes i és per tant considerat un insecticida natural.
Actualment s'estudia el seu ús contra el mosquit vector de la malària, Anopheles, mitjançant la dispersió de les espores del fong al medi on viu el mosquit.
El nom científic és un homenatge al naturalista italià Agostino Bassi qui el 1835, demostrà que aquest fong era el causant d'una malaltia del cuc de la seda.
La Beauveria bassiana és l'anamorf (forma de reproducció asexual) de l'espècie Cordyceps bassiana.
Beauveria bassiana je houba, která roste přirozeně v půdě po celém světě a parazituje na různých druzích členovců a způsobuje jim plísňová onemocnění. Tím patří mezi entomopatogenní houby. Proto je používána jako biologický insekticid pro kontrolu množství škůdců, jako jsou termiti, kůrovci, třásněnky, molice, mšice a jiné brouky. Její použití pro likvidaci moskytů přenášejících malárii je ve fázi výzkumu.
Tato houba je pojmenována podle italského entomologa Agostina Bassiho, který ji v roce 1835 odhalil jako příčinu plísňových onemocnění bource morušového.
V umělé kultuře roste Beauveria bassiana jako bílá plíseň. Produkuje mnoho suchých, sypkých conidií seskupených do výrazných bílých kulovitých spor. Každá spora se skládá ze shluku conidiogenních buněk. Tyto buňky jsou krátké a vejčité a končí v úzkém apikálním prodloužení tzv. rachis.
Hmyzu tato houba způsobuje bílé plísňové onemocnění. Pokud přijdou mikroskopické spóry plísní do styku s tělem hostitele, proniknou do pokožky a rostou uvnitř těla hmyzu. V důsledku toho zabijí hmyz během několika dnů. Poté jako bílá plíseň prorostou na povrch mrtvoly a produkují nové spory. B. bassiana napadá široké spektrum hmyzu.
Beauveria bassiana může být použita jako biologický insekticid pro kontrolu množství škůdců, jako jsou termiti, molice, kůrovci a mnoho dalších druhů hmyzu. Houba zřídka infikuje lidi nebo jiná zvířata, proto je obecně považována za bezpečnou jako insekticid. Nicméně, přinejmenším několik případů nákazy člověka od B. bassiana bylo hlášeno u osob s potlačeným imunitním systémem. Dále, jako i u jiných spor jiných hub, může spora této houby zhoršit potíže s dýcháním.
V poslední době je Beauveria bassiana zvažována jako prostředek pro likvidaci přemnoženého kůrovce na Šumavě.
Beauveria bassiana is a fungus that grows naturally in soils throughout the world and acts as a parasite on various arthropod species, causing white muscardine disease; it thus belongs to the group of entomopathogenic fungi. It is used as a biological insecticide to control a number of pests, including termites, thrips, whiteflies, aphids and various beetles. Its use in the control of bedbugs[1] and malaria-transmitting mosquitos is under investigation.[2]
The species is named after the Italian entomologist Agostino Bassi, who discovered it in 1835 as the cause of the muscardine disease which then led to carriers transmitting it by airborne means, and later the same year it was named Botrytis bassiana by Giuseppe Gabriel Balsamo-Crivelli. In 1911 Jean Beauverie did further study and the next year Jean Paul Vuillemin made it the type species of his new Beauveria.[3] It was formerly also known as Tritirachium shiotae. The name B. bassiana has long been used to describe a species complex of morphologically similar and closely related isolates. Rehner and Buckley[4] have shown that B. bassiana consists of many distinct lineages that should be recognized as distinct phylogenetic species and the genus Beauveria was redescribed with a proposed type for B. bassiana in 2011.[5]
Beauveria bassiana is the anamorph (asexually reproducing form) of Cordyceps bassiana. The latter teleomorph (the sexually reproducing form) has been collected only in eastern Asia.[6]
The insect disease caused by the fungus is a muscardine which has been called white muscardine disease. When the microscopic spores of the fungus come into contact with the body of an insect host, they germinate, penetrate the cuticle, and grow inside, killing the insect within a matter of days. Afterwards, a white mold emerges from the cadaver and produces new spores. A typical isolate of B. bassiana can attack a broad range of insects; various isolates differ in their host range. The factors responsible for host susceptibility are not known.
Beauveria bassiana parasitizing the Colorado potato beetle has been reported to be, in turn, the host of a mycoparasitic fungus Syspastospora parasitica.[7] This organism also attacks related insect-pathogenic species of the Clavicipitaceae.
In culture, B. bassiana grows as a white mould. On most common cultural media, it produces many dry, powdery conidia in distinctive white spore balls. Each spore ball is composed of a cluster of conidiogenous cells. The conidiogenous cells of B. bassiana are short and ovoid, and terminate in a narrow apical extension called a rachis. The rachis elongates after each conidium is produced, resulting in a long zig-zag extension. The conidia are single-celled, haploid, and hydrophobic.
Beauveria bassiana can be used as a biological insecticide to control a number of pests such as termites, whiteflies, and many other insects. Its use in the control of malaria-transmitting mosquitos is under investigation.[2] As an insecticide, the spores are sprayed on affected crops as an emulsified suspension or wettable powder or applied to mosquito nets as a mosquito control agent.
As a species, Beauveria bassiana parasitizes a very wide range of arthropod hosts. However, different strains vary in their host ranges, some having rather narrow ranges, like strain Bba 5653 that is very virulent to the larvae of the diamondback moth and kills only few other types of caterpillars. Some strains do have a wide host range and should, therefore, be considered nonselective biological insecticides. These should not be applied to flowers visited by pollinating insects.[8]
Known targets include:[9][10][11]
The fungus rarely infects humans or other animals, so it is generally considered safe as an insecticide. However, at least one case of human infection by B. bassiana has been reported in a person with a suppressed immune system.[17] Additionally, the spores may exacerbate breathing difficulties. Wagner and Lewis reported the ability of B. bassiana to grow as an endophyte in corn.[18]
A fungus attributed to be B. bassiana was observed to cause infections in a captive American alligator[19] and B. bassiana was implicated in causing a pulmonary disease in captive tortoises.[20][21] The reptiles were in captivity and under temperature stress which may explain their susceptibility to the fungus. When a tortoise was kept at 22°C and injected with 0.5 mL of 106 spores of B. bassiana into the lung, no mortality was observed, while a second contaminated tortoise died when kept only at 16°C.[22]
Preliminary research has shown the fungus is 100% effective in eliminating bed bugs exposed to cotton fabric sprayed with fungus spores. It is also effective against bed bug colonies due to B. bassiana carried by infected bugs back to their harborages. The tested strain of B bassiana caused rapid mortality (3 – 5 days) after short-term exposure.[1] In a 2017 follow-up study, pyrethroid-resistant bed bugs had>94% mortality after treatment with a commercial preparation of B. bassiana.[23]
A microevolutionary experiment in 2013 showed that the Greater wax moth (Galleria mellonella) was able to adapt its defense mechanisms during 25 generations, while being under constant selective pressure from the fungus B. bassiana. The moth developed resistance, but apparently, at a cost.[24]
In March 2013, genetically modified Beauveria bassiana was found in a number of research laboratories and greenhouses outside of a designated containment area at Lincoln University in Christchurch, New Zealand. The Ministry for Primary Industries investigated the leak.[25]
Beauveria bassiana is a fungus that grows naturally in soils throughout the world and acts as a parasite on various arthropod species, causing white muscardine disease; it thus belongs to the group of entomopathogenic fungi. It is used as a biological insecticide to control a number of pests, including termites, thrips, whiteflies, aphids and various beetles. Its use in the control of bedbugs and malaria-transmitting mosquitos is under investigation.
Beauveria bassiana on helekottseenelaadsete seltsi kedristõlvikuliste sugukonda Beauveria perekonda kuuluv seeneliik. B. bassiana on üle maailma levinud seen, kes parasiteerib erinevatel putukate liikidel, kuuludes seega entomopatogeensete seente hulka. Teda kasutatakse bioloogilise insektitsiidina erinevate termiidiliste, ripstiivaliste, nokaliste ja mardikaliste vastu võitlemiseks.
Liik on saanud nime Itaalia entomoloogi Agostino Bassi järgi. Bassi avastas ta 1835. aastal, uurides siidiussidel levivat haigust nimetusega valge muskardiin ning nimetas seene Botrytis paradox'aks. Sarnaselt Louis Pasteuriga näitas ta, et nakkushaigusi tekitavad organismivälised elusolendid. Mikroskoobi omamisele vaatamata ei kirjeldanud Agostino Bassi B. bassiana't morfoloogiliselt, arvatavasti halva nägemise pärast.[1] Liik oli varem tuntud kui Tritirachium shiotae. B. bassiana't on pikalt kasutatud morfoloogiliselt sarnaste ja geneetiliselt lähedaste liikide kompleksi kirjeldamiseks. Rehner ja Buckley[2] näitasid, et B. bassiana koosneb paljudest eraldiseisvatest põlvnemisliinidest, mida tuleks käsitleda erinevate fülogeneetiliste liikidena, ning 2011. aastal kirjeldati B. bassiana ümber.[3]
Kultuuris kasvab Beauveria bassiana ühtlase valge seeneniidistikust „mättana“. Ta toodab arvukalt kuivi, pulberjaid koniide (lühieoseid) sisaldavaid valgeid eoskotte. Iga askus koosneb eoseid moodustavate rakkude kogumikest, mis on väikesed ning ovaalsed. Eosed ise on üherakulised, haploidsed ja hüdrofoobsed. Looduses tekitab Beauveria bassiana putukatel haigust nimetusega valge muskardiin. Seen siseneb putukasse läbi kutiikulast koosneva välisskeleti, millesse ta "puurib" augu, eritades lagundavaid aineid ning avaldades kutiikulale survet. Üheks selliseks aineks on näiteks ensüüm Prl, mis hüdrolüüsib elastiini, kaseiini ja želatiini.[4] Putukas olles eritab seen toksiine, tappes lõpuks oma peremeesorganismi.[5] Pärast surma kasvavad valged seeneniidid putuka kehaõõnsustest välja ning hakkavad uusi eoseid tekitama. Tüüpiline Beauveria bassiana võib nakatada paljusid erinevaid putukaliike, erinevad isolaadid erinevad ka peremeesorganismide valiku poolest. Sellise vastuvõtlikkuse põhjused on hetkel teadmata. Telemorfi staadiumis esineb Beauveria bassiana mõnel taimel ja mullas peenikeste hüüfidena, mis produtseerivad koniide. Putukat nakatades kasvab Beauveria bassiana hemolümfis pärmilaadsete hüüfikogumikena ning paljuneb pungudes. Pärast putuka surma lülitub Beauveria bassiana tagasi hüüfistaadiumi ning kasvab ka teistesse putuka kudedesse. Kui aeg on sobilik, kasvavad hüüfid putuka pehmetest osadest välja ning moodustavad koniide.[4]
Kartulimardikal parasiteerival Beauveria bassianal on leitud teda ennast parasiteeriv Syspastospora parasitica. Antud organism nakatab veel putuka-patogeenseid liike sugukonnast tungalteralised.
Beauveria bassiana on kosmopoliitse (ülemaailmse) levikuga.
Beauveria bassiana on Cordyceps bassiana anamorf (mittesugulise paljunemise etapp). Tema telemorfi (sugulise paljunemise vormi) ehk Cordyceps bassianat on leitud ainult Ida-Aasiast.[6]
Beauveria bassiana eritab mitmeid mürke, mille funktsiooniks on putukasse tungimine, võitlus putuka immuunsüsteemiga või mis on lihtsalt seene ainevahetuse jäägid.
Beauveritsiin on kolesterool transferaasi inhibiitor, mis põhjustab apoptoosisarnast programmeeritud rakusurma, mille tagajärjel tsütosool laguneb ning raku DNA laguneb 200 nukleotiidipaari pikkusteks lõikudeks. Lisaks moodustab beauveritsiin Na ja K katioonidega komplekse, mis suurendavad looduslike ja tehislike membraanide läbilaskvust. Beauveritsiini mürgisus säilib steriilses merevees 3–8 nädalat.
Bassianoliid on nagu beauveritsiingi membraani lagundamist soodustav antibiootikum, mis erineb ainult teiste katioonidega reageerimise poolest. On näidatud, et väikestes kogustes pole siidiussidele surmav. Bassianoliidi ja beauveritsiini mürgisust taimedele või imetajatele pole tõestatud.
Oosporeiin mõjutab erütrotsüüdi ATPaaside aktiivsust, lõppedes raku lõhkemisega. Oosporeiin on efektiivne antibiootikum gramnegatiivsete bakterite vastu, aga omab vähest efekti grampositiivsete bakterite vastu. Oosporeiin reageerib valkude ja aminohapete SH otstega läbi redoksreaktsiooni, põhjustades ensüümides vigu. Oosporeiin on tekitanud neerupuudulikkust kalkunitel ja kanatibudel. Kui oosporeiini süstiti hiirtele ja hamstritele, oli mürgine kogus 0,5 milligrammi iga keha kilogrammi kohta, põhjustades 50% suremust. Samas selle aine söötmine hiirtele 7 milligrammi iga keha kilogrammi kohta päevas üle 47 päeva ei põhjustanud surma. Ka oosporeiini lisamine in vitro hamstri vähirakkudele ja hamstripoegade neerurakkudele ei tekitanud mingit reaktsiooni.[7]
Beauveria bassianat kasutatakse bioloogilise pestitsiidina mitmete kahjurite tõrjeks. Taimi piserdatakse Beauveria bassiana eoste emulsiooniga, puistatakse lihtsalt eospulbrit taimedele või kantakse sääsevõrkudele sääskede tõrjeks. Kokkuvõttes Beauveria bassiana parasiteerib väga paljudel lülijalgsetel. Siiski erinevad vormid võivad olla väga peremeesspetsiifilised, nagu näiteks vorm Bba 5653 on spetsialiseerunud kapsakoi (Plutella xylostella) röövikule, aga nakatab vähe teiste liikide röövikuid. Samas mõned vormid on suure ampluaaga ning seega peetakse neid mitteselektiivseteks bioloogilisteks insektitsiidideks. Nende kasutamine pole putuktolmlejate kasvatamisel soositud, kuna ta tapab ka tolmeldajad.[8] B. bassiana preparaate ei tohiks lasta vette, kuna võivad olla kaladele toksilised. Preparaat tuleks pihustada kohe pärast valmistamist taimedele, kuna eosed hävivad ööpäevaga. Eoste sattumine varjulisematesse paikadesse (lehealused) pikendab seene mõjuiga, kuna päikesevalgus inaktiveerib eoseid.[5]
Beauveria bassiana nakatab harva inimesi või teisi selgroogseid ning on seetõttu ohutu insektitsiid. Viimane teadaolev nakatumine B. bassianasse toimus allasurutud immuunsüsteemiga inimesel.[11] Veel võib eospulber põhjustada hingamispuudulikkust.
Wagner ja Lewis [12] avastasid tema võime olla taime endofüüt, mis annab taimele eluaegse kaitse putukate vastu. Putuka nakatumine toimub taime süües.
Tema kasutuskõlblikkust malaariat levitavate sääskede [13] ja voodilutikate [14] vastu võitlemiseks veel uuritakse. Eeluuring on näidanud, et Beauveria bassiana tappis 100% voodilutikatest, kes puutusid kokku eostega pritsitud voodilinaga. Ta on ka efektiivne voodilutikate kolooniate vastu, kuna nakatunud putukas viib seene endaga putukate elupaika. Kõik katsealused voodilutikad surid 5 päeva jooksul pärast kokkupuudet.
Insektitsiidide tootjad Beauveria bassianast on:[5]
Tänu mitmetele sobilikele omadustele on Beauveria bassiana üks põhilisemaid seene-putuka vaheliste patogeensete suhete uurimisobjekte. Beauveria bassiana on ülemaailmse levikuga, teda on lihtne määrata ning teda kohtab looduses palju. B. bassiana'l on väga palju peremehi, üle 700 liigi. Lisaks on Beauveria bassiana't lihtne mullast erinevate antibiootikumidega isoleerida ja kasvatada. Beauveria bassiana kasvab väga hästi lihtsatel söötmetel ning teda saab säilitada glütserooli lahustes väga madalatel temperatuuridel.[1]
|webpage= ignored (juhend) 
Beauveria bassiana on helekottseenelaadsete seltsi kedristõlvikuliste sugukonda Beauveria perekonda kuuluv seeneliik. B. bassiana on üle maailma levinud seen, kes parasiteerib erinevatel putukate liikidel, kuuludes seega entomopatogeensete seente hulka. Teda kasutatakse bioloogilise insektitsiidina erinevate termiidiliste, ripstiivaliste, nokaliste ja mardikaliste vastu võitlemiseks.
Beauvaria bassiana merupakan cendawan entomopatogen yaitu cendawan yang dapat menimbulkan penyakit pada serangga.[1] B. bassiana berasal dari kingdom Fungi, filum Ascomycota, kelas Sordariomycetes, orde Hypocreales, famili Clavicipitaceae, dan genus Beauvaria.[2]
Beauveria bassiana secara alami terdapat di dalam tanah sebagai jamur saprofit.[3] Pertumbuhan jamur di dalam tanah sangat dipengaruhi oleh kondisi tanah, seperti kandungan bahan organik, suhu, kelembapan, kebiasaan makan serangga, adanya pestisida sintetis, dan waktu aplikasi.[3] Secara umum, suhu di atas 30 °C, kelembapan tanah yang berkurang dan adanya antifungal atau pestisida dapat menghambat pertumbuhannya.[3]
Cara cendawan Beauveria bassiana menginfeksi tubuh serangga dimulai dengan kontak inang, masuk ke dalam tubuh inang, reproduksi di dalam satu atau lebih jaringan inang, kemudian kontak dan menginfeksi inang baru.[4]
B. bassiana masuk ke tubuh serangga inang melalui kulit, saluran pencernaan, spirakel dan lubang lainnya.[4] Inokulum jamur yang menempel pada tubuh serangga inang akan berkecambah dan berkembang membentuk tabung kecambah, kemudian masuk menembus kulit tubuh.[4] Penembusan dilakukan secara mekanis dan atau kimiawi dengan mengeluarkan enzim atau toksin.[4] Pada proses selanjutnya, jamur akan bereproduksi di dalam tubuh inang.[4] Jamur akan berkembang dalam tubuh inang dan menyerang seluruh jaringan tubuh, sehingga serangga mati.[4] Miselia jamur menembus ke luar tubuh inang, tumbuh menutupi tubuh inang dan memproduksi konidia.[4] Dalam hitungan hari, serangga akan mati.[4] Serangga yang terserang jamur B. bassiana akan mati dengan tubuh mengeras seperti mumi dan jamur menutupi tubuh inang dengan warna putih.[5]
Dalam infeksinya, B. bassiana akan terlihat keluar dari tubuh serangga terinfeksi mula-mula dari bagian alat tambahan (apendages) seperti antara segmen-segmen antena, antara segmen kepala dengan toraks, antara segmen toraks dengan abdomen dan antara segmen abdomen dengan cauda (ekor).[4] Setelah beberapa hari kemudian seluruh permukaan tubuh serangga yang terinfeksi akan ditutupi oleh massa jamur yang berwarna putih.[4] Penetrasi jamur entomopatogen sering terjadi pada membran antara kapsul kepala dengan toraks atau di antara segmen-segmen apendages demikian pula miselium jamur keluar pertama kali pada bagian-bagian tersebut[6]
Serangga yang telah terinfeksi B.bassiana selanjutnya akan mengkontaminasi lingkungan, baik dengan cara mengeluarkan spora menembus kutikula keluar tubuh inang, maupun melalui fesesnya yang terkontaminasi.[4] Serangga sehat kemudian akan terinfeksi.[4] Jalur ini dinamakan transmisi horizontal patogen (inter/intra generasi).[4][6]
Dilaporkan telah diketahui lebih dari 175 jenis serangga hama yang menjadi inang jamur B. bassiana.[1][5] Berdasarkan hasil kajian jamur ini efektif mengendalikan hama walang sangit (Leptocorisa oratorius) dan wereng batang coklat (Nilaparvata lugens) pada tanaman padi serta hama kutu (Aphis sp.) pada tanaman sayuran.[5][1] Sebagian contoh lain yang menjadi inang jamur B. bassiana adalah jangkrik, ulat sutra, dan semut merah.[5] Karena B.bassiana dapat menyerang hampir semua jenis serangga, cendawan ini digolongkan ke dalam non-selektif pestisida sehingga dianjurkan tidak digunakan pada tanaman yang pembuahannya dibantu oleh serangga.[5]
Penggunaan jamur ini untuk membasmi hama dapat dilakukan dengan beberapa metode.[7] Jamur ini bisa dipakai untuk jebakan hama.[7] Adapun cara penggunaanya yaitu dengan memasukkan Beauveria bassiana beserta alat pemikat berupa aroma yang diminati serangga (feromon) ke dalam botol mineral.[7] Serangga akan masuk ke dalam botol dan terkena spora. Akhirnya menyebabkan serangga tersebut terinfeksi.[7] Cara aplikasi lain yaitu dengan metode penyemprotan.[7]
Selain itu, berdasarkan hasil penelitian, ternyata Beauveria bassiana bukan parasit bagi manusia dan invertebrata lain.[7] Tapi, bila terjadi kontak dengan spora yang terbuka bisa menyebabkan alergi kulit bagi individu yang peka.[7]
Beauvaria bassiana merupakan cendawan entomopatogen yaitu cendawan yang dapat menimbulkan penyakit pada serangga. B. bassiana berasal dari kingdom Fungi, filum Ascomycota, kelas Sordariomycetes, orde Hypocreales, famili Clavicipitaceae, dan genus Beauvaria.
Beauveria bassiana er svepptegund sem kemur fyrir náttúrulega í jarðvegi og er sníkjuvara á ýmsum liðdýrum, og veldur svonefndum white muscardine disease. Hann er notaður sem lífræn vörn gegn fjölda meindýra af skordýraætt. Verið er að rannsaka notkun hans gegn veggjalús[1] og moskítóflugu.[2]
Tegundin heitir eftir ítalska skordýrafræðingnum Agostino Bassi, sem uppgötvaði 1815 sveppinn sem ástæðu "muscardine disease". Sveppurinn var einnig áður nefndur Tritirachium shiotae. Nafnið B. bassiana hefur löngum verið notað yfir tegundasafn af svipuðum og skyldum "línum" (isolates). Rehner and Buckley [3] haffa sýnta að B. bassiana samanstendur af fjölda aðgreindra "lína" sem ættu að vera flokkaðar sem aðskildar tegundir og ættkvíslinni Beauveria var endurlýst með tilnefnda gerð fyrir B. bassiana 2011.[4]
Beauveria bassiana er anamorph (kynlaust fjölgandi form) af Cordyceps bassiana. Kynjaða formið hefur aðeins fundist í austur Asíu.[5]
Þegar gró sveppsins koma í snertingu við líkama hýsilskordýrsins, spíra þau í gegn um skel dýranna og vaxa innan í dýrinu. Drepur það dýrið á fáum dögum. Síðar kemur fram hvít mygla á hræinu og myndar ný gró. Yfirleitt getur B. bassiana sýkt margar gerðir skordýra; mismunandi gerðir ("isolates") hafa mismunandi hýsla. Hvað veldur breytileikanum er ekki þekkt. Í ræktun er B. bassiana eins og hvít mygla. Á flestum ræktunarefnum myndar það þurra, duftkennda conidia í einkennandi gró kúlum.
Beauveria bassiana er notað sem lífrænt skordýraeitur til að halda niðri fjölda skordýra, svo sem termítum, hvítflugu og veggjalús. Verið er að rannsaka möguleikann á að halda niðri moskítóflugum sem smita af malaríu með henni.[2] sem skordýraeitur er gróunum úðað á gróðurinn neð sérstökum bindiefnum eða sem dufti.
Sem tegund lifir Beauveria bassiana á mjög mörgum tegundum skordýra. Hinsvegar eru mismunandi gerðir ("strain") sem eru breytileg með hýsla, sum hafa fáa hýsla, eins og Bba 5653 sem er mjög virkt gegn lirfum Plutella xylostella og drepur mjög fáar aðrar gerðir af lirfum fiðrilda. Aðrar gerðir eru með mjög breiðan hýslahóp og ætti að fara varlega með notkun á þeim þar sem þau gætu skaðað nytjategundir.[6]
Það er sjaldgæft að sveppurinn sýki menn eða önnur dýr, svo það er almennt öruggt sem skordýraeitur. Hinsvegar er að minnsta kost eitt tilfelli um smit í mönnum þekkt, þar sem Beauveria bassiana var skráð í manneskju með bælt ónæmiskerfi.[7] Að auki eins og annað duft, geta gróin valdið öndunarerfiðleikum. Wagner and Lewis [8] hafa tilkynnt getu B. bassiana til aðp lifa í sambýli (endophyte) við maís.
Grunnrannsóknir sýna að sveppurinn hefur 100% getu til að eyða veggjalúsum þar sem bómull var úðuð með gróunum. Það virkar einnig gegn veggjalúsahópum vegna þess að B. bassiana flyst með smituðum dýrum í felustaðina. Lýsnar drepast á 5 dögum eftir smit.[1]
Mars 2013, fannst erfðabreytt Beauveria bassiana í nokkrum rannsóknarstofum og gróðurhúsum utan einangraðs svæðis við Lincoln University í Christchurch, Nýja Sjálandi. "Ministry for Primary Industries" rannsökuðu lekann.[9]
Beauveria bassiana er svepptegund sem kemur fyrir náttúrulega í jarðvegi og er sníkjuvara á ýmsum liðdýrum, og veldur svonefndum white muscardine disease. Hann er notaður sem lífræn vörn gegn fjölda meindýra af skordýraætt. Verið er að rannsaka notkun hans gegn veggjalús og moskítóflugu.
Beauveria bassiana (Anamorfe fase) en Cordyceps bassiana (Teleomorfe fase) is een schimmel die in de bodem voorkomt over de gehele wereld. Het is een entomopathogeen voor verschillende insecten en geleedpotigen; de schimmel ontwikkelt zich in het lichaam en veroorzaakt de dood van het insect of de geleedpotige. Omdat de schimmel niet schadelijk is voor mens of milieu, is het mogelijk om die te gebruiken in de biologische bestrijding van schadelijke insecten.
Voor de bestrijding wordt een preparaat met de schimmel in spore-vorm op de gewassen verspoten. Wanneer een larve of een volwassen insect ermee in contact komt, dringen de kiembuizen door in het insect, waar de schimmel zich verder ontwikkelt. Hiervoor onttrekt de schimmel vocht aan het insect. Het geïnfecteerde insect sterft na een vijftal dagen. De schimmel vormt een witte conidiënlaag op het dode dier.
In de Europese Unie is B. bassiana toegelaten als insecticide.[1] De toelating ving aan op 1 mei 2009, voor tien jaar. De toelating betreft de stam GHA, die werkzaam is tegen tripsen, wittevliegen en wantsen.[2]
B. bassiana is ook onderzocht in het LUBILOSA-project voor de biologische bestrijding van sprinkhanen en voor de bestrijding van steekmuggen, waaronder de malariamug Anopheles stephensi.[3]
B. bassiana is genoemd naar de Italiaanse bioloog Agostino Bassi (1773-1856). Die ontdekte in 1835 dat muscardine, een ziekte bij zijderupsen, die met een witte gipsachtige laag overdekt werden, veroorzaakt werd door een schimmel die zich in de dieren ontwikkelde. De schimmel werd aanvankelijk Botrytis paradoxa genoemd maar later, als eerbetoon aan Bassi, Botrytis bassiana (En weer later hernoemd tot Beauveria bassiana).[4]
Bronnen, noten en/of referentiesBeauveria bassiana (Anamorfe fase) en Cordyceps bassiana (Teleomorfe fase) is een schimmel die in de bodem voorkomt over de gehele wereld. Het is een entomopathogeen voor verschillende insecten en geleedpotigen; de schimmel ontwikkelt zich in het lichaam en veroorzaakt de dood van het insect of de geleedpotige. Omdat de schimmel niet schadelijk is voor mens of milieu, is het mogelijk om die te gebruiken in de biologische bestrijding van schadelijke insecten.
Beauveria bassiana je entomopatogena gliva, ki se v naravi pojavlja v zemlji po celem svetu in deluje kot parazit na različnih vrstah členonožcev. Zaradi teh lastnosti se uporablja kot biološki insekticid v biološkem nadzoru škodljivcev, predvsem pri zatiranju termitov, resarjev, ščitkarjev, listnih uši in raznih hroščev. Zaenkrat se še preučuje možnost uporabe te glive pri zatiranju posteljnih stenic[1] in komarjev mrzličarjev.[2]
Glivo je leta 1835 opazil italijanski entomolog Agostino Bassi in sicer na obolelih gosenicah sviloprejke.
Z umetnim namnoževanjem te glive in njenim nanosom na poljščine so kasneje poskušali zatirati pesno stenico, žitne stenice, sivo breskovo uš, koloradskega hrošča, koruzno veščo, različne sovke, gosenice belinov, jabolčnega zavijača in kaparje v rastlinjakih.
Prve poskuse zatiranja koloradskega hrošča z B. bassiana sta začela leta 1953 na Češkem Kiel in Neubauer, kasneje pa so imenovano glivo preizkušali proti koloradskemu hrošču tudi drugi. Ugotovili so, da je gliva učinkovita v prvih dveh levitvenih fazah ličink, včasih tudi v tretji, medtem ko starejših ličink in hroščev ne prizadene. V ZDA so izvajali s pet-kratnim tretiranjem ene generacije koloradskih hroščev s 5 x 1013 trosov/ha dosegli 53-79-odstoten učinek.[3]
Beauveria bassiana je entomopatogena gliva, ki se v naravi pojavlja v zemlji po celem svetu in deluje kot parazit na različnih vrstah členonožcev. Zaradi teh lastnosti se uporablja kot biološki insekticid v biološkem nadzoru škodljivcev, predvsem pri zatiranju termitov, resarjev, ščitkarjev, listnih uši in raznih hroščev. Zaenkrat se še preučuje možnost uporabe te glive pri zatiranju posteljnih stenic in komarjev mrzličarjev.
Beauveria bassiana är en svampart[18] som först beskrevs av Giuseppe Gabriel Balsamo-Crivelli, och fick sitt nu gällande namn av Paul Vuillemin 1912. Beauveria bassiana ingår i släktet Beauveria, och familjen Cordycipitaceae.[19][20] Inga underarter finns listade.[19]
Svampen är patogen för insekter. När de mikroskopiska svampsporerna kommer i kontakt med en insekt gror de, penetrerar kutikulan och börjar växa inuti insekten, vilken dör inom några dagar. Hos Drosophila (bananflugor) tar det cirka 3-4 dagar. Efteråt framträder vitt mögel från kadavret och svampen producerar nya sporer.
Beauveria bassiana används för biologisk kontroll av skadeinsekter och man håller också på att utveckla svampen som ett medel att kontrollera malariamyggor.
Wikimedia Commons har media som rör Beauveria bassiana.
Beauveria bassiana är en svampart som först beskrevs av Giuseppe Gabriel Balsamo-Crivelli, och fick sitt nu gällande namn av Paul Vuillemin 1912. Beauveria bassiana ingår i släktet Beauveria, och familjen Cordycipitaceae. Inga underarter finns listade.
Svampen är patogen för insekter. När de mikroskopiska svampsporerna kommer i kontakt med en insekt gror de, penetrerar kutikulan och börjar växa inuti insekten, vilken dör inom några dagar. Hos Drosophila (bananflugor) tar det cirka 3-4 dagar. Efteråt framträder vitt mögel från kadavret och svampen producerar nya sporer.
Beauveria bassiana används för biologisk kontroll av skadeinsekter och man håller också på att utveckla svampen som ett medel att kontrollera malariamyggor.
Beauveria bassiana, doğal olarak dünya boyunca topraklarda büyüyen ve çeşitli böcek türlerinde parazit olarak görev yapan bir mantardır, beyaz muscardine hastalığına sebep olur; böylece, entomopathogenic mantarlarına ait olur. Biyolojik bir böcek öldürücü ilaç olarak termitler gibi birkaç zararlı hayvan ile domates bitkisinde ve Solanaceae familyasından diğer bitkilerde önemli zarar oluşturan Domates Güvesi'ni (Tuta absoluta) kontrol etmekte kullanılır. Beyaz sinek, sıtma-geçiren sivrisineklerin kontrolünde farklı kanatlı böceklerde kullanımı araştırma altındadır.
Mantar ile ilgili bu madde bir taslaktır. Madde içeriğini geliştirerek Vikipedi'ye katkıda bulunabilirsiniz. Beauveria bassiana (Bals.-Criv.) Vuill., 1912
Бове́рия Ба́сси (боверия бассиа́на, лат. Beauvéria bassiána) — вид грибов, относящийся к роду Боверия (Beauveria). Типовой вид рода.
Неспецифичный энтомопатоген, используемый для биологического контроля насекомых-вредителей.
Колонии анаморфы гриба на декстрозном агаре Сабуро и картофельно-декстрозном агаре 1,5—3 см на 10-й день, шерстистые, белые, затем часто светло-желтоватые. Обратная сторона неокрашенная, желтоватая или тёмно-красноватая, в последнем случае с диффундирующим в среду растворимым пигментом. Спороношение в массе белое.
Вегетативные гифы септированные, гиалиновые, до 2 мкм шириной, гладкие. Конидиогенные клетки обычно в группах по 5 и более, образуются на гифах воздушного мицелия на приповерхностных клетках гиф субстратного мицелия. Основание конидиогенной клетки почти шаровидное до ампуловидного, 3—6 мкм шириной, от него отходит зигзагообразно растущий рахис, в изгибах которого располагаются конидии. Конидии (симподулоконидии) 2—3 мкм в диаметре, шаровидные до широкоэллиптических, иногда с заострением на верхушке.
Телеоморфа образует в природе цилиндрическую строму жёлто-коричневого или желтоватого цвета, 4—4,5 см длиной, на верхушке с расширением, несущем перитеции. Перитеции яйцевидные, погружённые в строму. Аски цилиндрические, 230—590 мкм длиной и 3,5—4 мкм шириной. Аскоспоры нитевидные, 300—570 мкм длиной и около 1 мкм шириной, могут образовывать вторичные споры. В культуре образование плодовых тел при скрещивании штаммов нестабильно.
Широко распространённый почвенный сапротроф и энтомопатоген. Также выделяется с поверхности растений, изредка — в качестве эндофита.
Телеоморфа в настоящее время обнаружена только в Китае, где встречается в качестве патогена чешуекрылых.
Вид назван именем итальянского юриста и естествоиспытателя Агостино Басси (1773—1856). Басси в течение 25 лет изучал болезнь тутового шелкопряда и показал, что она вызывается этим грибком.
Бове́рия Ба́сси (боверия бассиа́на, лат. Beauvéria bassiána) — вид грибов, относящийся к роду Боверия (Beauveria). Типовой вид рода.
Неспецифичный энтомопатоген, используемый для биологического контроля насекомых-вредителей.
