Vipers

Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Klassifikatsioon

Rästikute perekonnas on vähemalt 23 liiki, ent süstemaatika pole päris selge. Kirjeldatud on 27 rästikuliiki.^[3]

Eestis elab pärismaisena rästikute perekonna üksainus liik – harilik rästik.

Liigid ja levila

Liigid^[1] Taksoni autor^[1] Alam-
liike^{[m 1]} Levila^[1] Vipera albicornuta Nilson & Andrén, 1985 0 Zanjani org ja seda ümbritsevad mäed Iraanis Vipera albizona Nilson, Andrén & Flärdh, 1990 0 Türgi keskosa Vipera ammodytes (nokisrästik) Linnaeus, 1758 4 Itaalia kirdeosa, Slovakkia põhjaosa, Ungari lääneosa, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Makedoonia, Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Gruusia ja Süüria Vipera aspis (aspisrästik)^{[4][m 2]} Linnaeus, 1758 4 Prantsusmaa, Andorra, Hispaania loodeosa, Saksamaa kaguosa, Šveits, Monaco, Elba saar ja Montecristo saar, Sitsiilia, Itaalia, San Marino ja Sloveenia kirdeosa Vipera barani Böhme & Joger, 1984 0 Türgi kirdeosa Vipera berus (harilik rästik) Linnaeus, 1758 3 Lääne-Euroopa (Suurbritannia, Skandinaavia, Prantsusmaa), Kesk-Euroopa (Itaalia, Albaania, Bulgaaria ja Põhja-Kreeka) ja Ida-Euroopa kuni Arktikani. Venemaa (Vaikse ookeani Sahhalin), Põhja-Korea, Mongoolia ja Hiina põhjaosa Vipera bornmuelleri Werner, 1898 0 Golani kõrgendikud, Liibanoni lõunaosa ja Süüria Vipera bulgardaghica Nilson & Andrén, 1985 0 Bolkari mäed, Niğde provints Türgis Vipera darevskii Vedmederja, Orlov & Tuniyev, 1986 0 Dzavacheti mäed Armeenias ja lähedal asuvad alad Gruusias Vipera dinniki Nikolsky, 1913 0 Venemaa (Suur Kaukasus) ja Gruusia (kõrgmäestik Inguri jõe jõgikonnas), Aserbaidžaan Vipera kaznakovi (kaukaasia rästik)^[4] Nikolsky, 1909 0 Türgi kirdeosa, Gruusia ja Venemaa (Musta mere idarannik) Vipera latastei (tömpnina-rästik)^[4] Bosca, 1878 1 Euroopa (Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania) ja Aafrika (Vahemere piirkond: Maroko, Alžeeria ja Tuneesia) Vipera latifii Mertens, Darevsky & Klemmer, 1967 0 Alborzi mäestik ja Lari org Iraanis Vipera lotievi Nilson et al., 1995 0 Suur-Kaukasuse mäestik Venemaal, Gruusias ja Aserbaidžaanis Vipera monticola Saint-Girons, 1954 0 Kõrg-Atlase mäestik Marokos Vipera nikolskii Vedmederja, Grubant & Rudajewa, 1986 0 Ukraina keskosa Vipera palaestinae Werner, 1938 0 Süüria, Jordaania, Iisrael ja Liibanon Vipera pontica Billing, Nilson & Sattler, 1990 0 Artvini provints Coruh' orus Türgis Vipera raddei Boettger, 1890 0 Türgi idaosa, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan ja oletatavasti ka Iraak Vipera seoanei Lataste, 1879 1 Prantsusmaa edelaosa ja Hispaania ning Portugali põhjapiirkonnad Vipera ursinii (stepirästik)^[4] (Bonaparte, 1835) 0 Prantsusmaa lõunaosa, Austria idaosa (väljasurnud), Ungari, Itaalia keskosa, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania põhjaosa, Rumeenia, Bulgaaria põhjaosa, Kreeka, Türgi, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Venemaa ja Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Xinjiang piirkond Hiinas Vipera wagneri Nilson & Andrén, 1984 0 Türgi idaosas paiknevad mäed ja Iraan Vipera xanthina (armeenia rästik)^[4] Gray, 1849 0 Kreeka ja Kreeka saarestikes paiknevad saared: Symi, Kos, Kalymnos, Leros, Lipsi, Patmos, Sámos, Chíos ja Lesbos; Ida-Traakia, Anatoolia põhjaosa (Kayseri) ja muud saared

Märkused

1. ↑ Välja arvatud alamliigi kandidaadid.
2. ↑ Tüüpliik

Väljasurnud rästikud (osaline nimekiri)

• †Vipera antiqua Szyndlar 1987
• †Vipera burgenlandica Bachmayer & Szyndlar 1987
• †Vipera gedulyi Bolkay 1913
• †Vipera maghrebiana Rage 1976
• †Vipera maxima Szyndlar 1988
• †Vipera natiensis Bailon et al. 2002
• †Vipera platyspondyla zyndlar 1987

Mürgiaparaat

Kõik selle perekonna liigid on varustatud tõhusa mürgiaparaadiga. Nende peas paiknevad nii liigutatavad kanalitega mürgihambad kui ka vastavad sekretoorsed näärmed. Rästikute süljenäärmete eritise funktsiooniks on saaklooma võimalikult kiire surmamine. Lisaks on rästikutel ka kohastunud käitumismustrid. Inimeste vastu kasutavad nad oma mürgiaparaati enamasti siiski pigem ohuolukorras ja enesekaitseks.

Viited

Välislingid

• Sissekanne ADW-s
• Sissekanne Fauna Europaea-s
• Sissekanne fossilworks-is
• Sissekanne IUCN-is
• Sissekanne ITIS-es
• Sissekanne NCBI Taxonomy database-s
• Sissekanne roomajate andmebaasis
• Sissekanne saidil Wikispecies
• Nikolai L. Orlov, Boris S.Tuniyev, Three Species in the Vipera kaznakovi Complex (Eurosiberian Group) in the Caucasus: Their Present Distribution, Possible Genesis, and Phylogeny, Asiatic Herpetological research, april 1990, Vol 3, pp 1–36, veebiversioon (vaadatud 08.10.2013) (inglise keeles)