See artikkel on perekonnast Strix; kakkudeks nimetatakse ka kõiki seltsi kakulised esindajaid; väikese leivakese kohta vaata kakk (küpsetis) Kakk (Strix) on kakuliste seltsi kakuliste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Teaduslikult kirjeldas kakke esimesena Linnaeus 1758.
Kui välja arvata arktika ja lähisarktika, siis elavad kakud igas maailma otsas.[1]
Kakud on keskmise suurusega või suured linnud üldpikkusega 3–7 dm. Nad on hallid või rusked tähnilise sulestikuga. Mõned liigid on selles osas dimorfsed, see tähendab, et nende hulgas leidub nii halle kui pruune isendeid. Sulestik on pehme ja kohev, tiivad laiad ja ümardunud, saba mõõduka pikkuse ja ümara tipuga.[1]
Pea on suur ja ümmargune. Sulgkõrvad puuduvad ning selle abil saab kakke eristada näiteks rätsudest ja pälludest, millel on sulgkõrvad olemas. Kõrvad paiknevad ebasümmeetriliselt. Vikerkest on pruun, välja arvatud habekakul, kellel see on erekollane. Nokk on nagu külgedelt kokku litsutud.[1]
Jalad on harvade eranditega kuni varvasteni sulistunud. Küünised on pikad, teravad ja järsult paindunud.[1]
Kakud on üldiselt paigalinnud, aga levila põhjaosas hulgulinnud ja mõnikord rändlinnud.[1]
Nad on peamiselt öise eluviisiga metsalinnud. Nad toituvad maapinnalt haaratavast saagist. Nende põhitoiduks on närilised, kuid nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid, selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid.[1]
Kakud ei kipu pesa punuma. Nad pesitsevad puuõõntes või teiste lindude vanades pesades, haruharva urgudes või kivilõhedes.
Täiskurnas on parasvöötmes 2–4, soojemas kliimas 1–3 valget muna, rohkem on mune harva. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad on pesas eri vanusega, ja haub 28–30 päeva.[1]
Pojad lennuvõimestuvad 5–6 nädala vanuselt, ent püsivad kogu esimese sügise vanalindudega koos.[1]
Endise Nõukogude Liidu maa-alal elab kolm kakuliiki, kellest kõiki võib leida Eestiski.[1] Need on
Kakud on fossiilides hästi esindatud. Nad on tüüpilised kaklased ja tõenäoliselt kaklaste sugukonna vanim perekond, millest on arenenud kaklaste ülejäänud perekonnad. Esimesed kakkude fossiilid pärinevad varamiotseenist ja miotseenist on juba üsna mitu liiki kirjeldatud.
Kirjeldatud on hulk väljasurnud kakke, kuid igaühe kohta pole selge, kas nad ikka peaksid sellesse perekonda kuuluma.
Osa väljasurnud kakkudena kirjeldatud liike on hiljem paigutatud teistesse perekondadesse või päris oma perekonda. Niisugused on näiteks Rodriguese metskakk Mascarenotus murivora ja mauritiuse metskakk Mascarenotus sauzieri, mis tänapäeval eraldatakse omaette perekonda.
Kakk (Strix) on kakuliste seltsi kakuliste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Teaduslikult kirjeldas kakke esimesena Linnaeus 1758.
Kui välja arvata arktika ja lähisarktika, siis elavad kakud igas maailma otsas.
