Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad.
Särge aetakse tihti segamini roosärjega (Scardinius erythrophthalmus), kellega ta on suhteliselt sarnane. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.
Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku.
Särg on levinud peaaegu kogu Euroopas Alpidest ja Püreneedest põhja pool kuni Uuralini välja. Elab ka Briti saartel ja Läänemere riimveelistes osades. Puudub aga Norras ja Lõuna-Balkanil. Mustas ja Aasovi meres elab särje alamliik Rutilus rutilus heckeli, kes rändab kudemiseks jõgedesse; Kaspia meres esineb särje alamliik Rutilus rutilus caspicus, kes on kohanenud riimveelise keskkonnaga.
Kudemisperiood on aprillist maini.
Särjel ei ole töönduslikku tähtsust.
Särge süüakse sageli kuivatatult.
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad.
Särge aetakse tihti segamini roosärjega (Scardinius erythrophthalmus), kellega ta on suhteliselt sarnane. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.
