See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Päideroog (perekond) Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Päideroog kasvab Euraasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas veekogude kallastel ja niisketel avatud aladel, kus ta moodustab ühest liigist koosnevaid taimekooslusi.
Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. Taim õitseb juuni teisel poolel. Seeme valmib juuli keskpaigast kuu lõpuni. Päideroog paljuneb ka vegetatiivselt risoomi kaudu, moodustades ulatuslikke kloone.
Suuri päideroo kogumikke leidub jõeluhtadel ja veekogude kaldail või kaldavees. Seal võivad nad moodustada roostikke. Päideroog sarnaneb mõneti pillirooga, kuid on viimasest väiksem, ja jäneskastikuga, kellest on suurem. Kuigi päideroog armastab vett ja võib kasvada koguni veetaimena, talub ta ka põuda.
Soomes kasvatatakse päideroogu energiataimena (aastal 2005 umbes 10 000 hektaril). Päideroog niidetakse, pallitatakse ja põletatakse segus turba või puidujäätmetega (päideroogu on segus 5–10%). Hektarilt annab päideroog 6–13 t kuivainet. Soomes ja Rootsis on uuritud päideroo potentsiaali kiutaimena, näiteks paberitööstuse toormena.
Päideroog kasvab hästi ka viletsal pinnasel ja saastunud tööstusmaastikul. Ta sobib hästi saastunud pinnase parendamiseks ja selle bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks.
Oma vastupidavuse tõttu on päideroog märgaladel invasiivne liik, eriti kui alad on inimtegevuse poolt häiritud. Sellistes kohtades võtab päideroog kergesti võimust ja vähendab bioloogilist mitmekesisust. Päideroog levib nii seemnete kui risoomi kaudu ja selletõttu on temast raske vabaneda.
Eestis on päideroogu kasutatud kultuurniitudel heintaimena, eriti loomasöödana.
Päideroost on aretatud sorte, mida kasvatatakse ilutaimena. Sort 'Strawberries and Cream' on oma nime ('maasikad ja koor') saanud lehtede järgi, mis on roosakad laiade valgete triipudega.
Päiderohu lehed sisaldavad dimetüültrüptamiini, mis on ayahuasca üks komponente. Lehtedes leidub ka 5-metoksüdimetüültrüptamiini ja sellele lähedasi aineid. Täheldatud on ka beetakarboliini. Mõned päiderohuliigid sisaldavad gramiini, mis võib kahjustada aju, kesknärvisüsteemi ja teisi elundeid ning võib põhjustada surma inimese magamise ajal.
Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Päideroog kasvab Euraasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas veekogude kallastel ja niisketel avatud aladel, kus ta moodustab ühest liigist koosnevaid taimekooslusi.
Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. Taim õitseb juuni teisel poolel. Seeme valmib juuli keskpaigast kuu lõpuni. Päideroog paljuneb ka vegetatiivselt risoomi kaudu, moodustades ulatuslikke kloone.
Suuri päideroo kogumikke leidub jõeluhtadel ja veekogude kaldail või kaldavees. Seal võivad nad moodustada roostikke. Päideroog sarnaneb mõneti pillirooga, kuid on viimasest väiksem, ja jäneskastikuga, kellest on suurem. Kuigi päideroog armastab vett ja võib kasvada koguni veetaimena, talub ta ka põuda.
