Aa achalensis Schltr. on taimeliik käpaliste sugukonna perekonnast Aa.
Liiki kirjeldas 1919 Rudolf Schlechter[1].
Liik kasvab Argentinas San Luisi provintsis, Córdoba provintsis ja La Rioja provintsis. Seda on varem peetud Córdoba mägede (Sierra Chica ja Pampa de Achala) tõenäoliseks endeemiks[2], kuid hiljem on liiki leitud ka Sierra de Velascost.[3]
Ebasibulaid ei ole. Taimel on narmasjuurestik, juured on peened. Lehed on lantsetjad, juurmises kodarikus. Lehed on väikesed, valged, resupinatsioonita. Nad asetsevad tihedalt 20–25 cm pikkustes piklikes õisikutes. Tupplehed on lineaallantsetjad, enam-vähem ovaalsed, paljad ja kilejad, umbes 3–4 mm pikkused, tavaliselt kroonlehtedest väiksemad. Huul on selgmine, tanukujuline, selgelt kolme hõlmaga, hambulise servaga ning alusel kahe mõhnaga. Kroonlehed on kilejad, valged, enam-vähem ühesugused.[4].
Vischi, Natale ja Villamil (2004) arvasid selle liigi globaalselt ohustatuks, kuid Sobrali ja Fracchia (2010) andmed lubavad teda sellest kategooriast välja arvata.
Aa achalensis Schltr. on taimeliik käpaliste sugukonna perekonnast Aa.
Liiki kirjeldas 1919 Rudolf Schlechter.
Liik kasvab Argentinas San Luisi provintsis, Córdoba provintsis ja La Rioja provintsis. Seda on varem peetud Córdoba mägede (Sierra Chica ja Pampa de Achala) tõenäoliseks endeemiks, kuid hiljem on liiki leitud ka Sierra de Velascost.
Ebasibulaid ei ole. Taimel on narmasjuurestik, juured on peened. Lehed on lantsetjad, juurmises kodarikus. Lehed on väikesed, valged, resupinatsioonita. Nad asetsevad tihedalt 20–25 cm pikkustes piklikes õisikutes. Tupplehed on lineaallantsetjad, enam-vähem ovaalsed, paljad ja kilejad, umbes 3–4 mm pikkused, tavaliselt kroonlehtedest väiksemad. Huul on selgmine, tanukujuline, selgelt kolme hõlmaga, hambulise servaga ning alusel kahe mõhnaga. Kroonlehed on kilejad, valged, enam-vähem ühesugused..
Vischi, Natale ja Villamil (2004) arvasid selle liigi globaalselt ohustatuks, kuid Sobrali ja Fracchia (2010) andmed lubavad teda sellest kategooriast välja arvata.
