Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).
Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu eurüpteriidide (Eurypterida) selts, välja surnud.
1. lõugtundlased (Chelicerata)
Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.
Enamik lõugtundlasi on röövloomad.
Lõugtundlased on lahksoolised.
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).
Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu eurüpteriidide (Eurypterida) selts, välja surnud.
