dcsimg

Mymba ipy poteĩ ( Guarani )

provided by wikipedia emerging languages

Umi mymba ipy poteĩ (Hexapoda) ha'e opaite umi mymba ipy apytimby ipy ha hetyma poteĩ, umi mymba ojapo peteĩ aty oñemohendáva jueheguasãrusu rekópe,[1] ha ku atýpe oike opa umi tymbachu'i juehegua,[2] ha opa mymba michĩ ambuéva ojoguáva hikuái, umi Protura, umi tuguaikõi (Diplura) ha umi tuguaipopo (Collembola).[2] Oñembohéra upéicha, ha'ekuéra oguerekógui ipyti'áre ha ipy'áre poteĩ tetyma, umi mymba ipy apytimby ambuéva ipy ha hetyma hetave.

Mandu'apy

  1. Brusca, R. C. & Brusca, G. J., 2005. Invertebrados, 2ª edición. McGraw-Hill-Interamericana, Madrid (etc.), XXVI+1005 pp. ISBN 0-87893-097-3.
  2. 2,0 2,1 Chapman, A. D., 2009. Numbers of Living Species in Australia and the World, 2nd edition. Australian Biodiversity Information Services ISBN (online) 9780642568618

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors

Mymba ipy poteĩ: Brief Summary ( Guarani )

provided by wikipedia emerging languages

Umi mymba ipy poteĩ (Hexapoda) ha'e opaite umi mymba ipy apytimby ipy ha hetyma poteĩ, umi mymba ojapo peteĩ aty oñemohendáva jueheguasãrusu rekópe, ha ku atýpe oike opa umi tymbachu'i juehegua, ha opa mymba michĩ ambuéva ojoguáva hikuái, umi Protura, umi tuguaikõi (Diplura) ha umi tuguaipopo (Collembola). Oñembohéra upéicha, ha'ekuéra oguerekógui ipyti'áre ha ipy'áre poteĩ tetyma, umi mymba ipy apytimby ambuéva ipy ha hetyma hetave.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Wikipedia authors and editors