Bezoar

Pulstikkits^[2] (Capra aegagrus) on imetajaliik sõraliste seltsi veislaste sugukonna kitslaste alamsugukonnast.

Klassifikatsioon

Pulstikkitsel on 3 alamliiki:

• Capra aegagrus aegagrus Erxleben, 1777
• Capra aegagrus creticus (kreeta habekits ehk kreeta besoaarkits) Schinz, 1838.
• Capra aegagrus hircus Linnaeus, 1758

Kirjeldus

Karvastu värvus on neil varieeruv, suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Pea eesmine alaosa, habe, saba ja jalgade eesküljed ning piki selga kulgev vööt on peaaegu mustad. Jalgade tagaküljed on valged. Isaste sarved on musta värvi, pikad ja mõõkjalt kõverad, emaste omad on lühikesed.

Tüvepikkus on neil 120 kuni 160 cm ja õlakõrgus 70 kuni 100 cm. Kehakaal 35 kuni 40 kg, harva kuni 60 kg.

Pulstikkitsed toituvad peamiselt põõsaste okstest ja lehtedest.

Täiskasvanud isased ja emased pulstikkitsed elavad suurema osa ajast eraldi, sügisel võivad mõnikord suuremad (rohkem kui 30 kitse) karjad mägedes koos liikuda.

Suguküpsed on pulstikkitsed teisel eluaastal, sokud 3 kuni 4 aasta vanuselt. Paaritumisaeg kestab novembrist-detsembrini ja sel perioodil võivad sokud kakelda.

Tiined emased sünnitavad, ajavahemikus aprillist-juunini, ühe või kaks talle, kes püsivad ema juures aasta kuni poolteist.^[3]

Levila

Pulstikkitsed on levinud Egeuse mere saartel, Kreeta, Türgi, Iraani, Iraagi, Liibanoni, Afganistani lääneosa ja India loodeosa, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani ja Turkmeenia mägedes.^[4]

Viited

Kirjandus

• Takada T, Kikkawa Y, Yonekawa H, Kawakami S, Amano T., Bezoar (Capra aegagrus) is a matriarchal candidate for ancestor of domestic goat (Capra hircus): evidence from the mitochondrial DNA diversity., Biochem Genet. 1997 oktoober;35(9-10):315-26.

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Capra aegagrus seisuga 4.04.2015.