Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.
Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks[1].
Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.
Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas. Eelistavad rohke taimestikuga veekogusid.
Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.
Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000 – 3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile [2].
Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.
Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.
Eesti Ornitoloogiaühing valis tuttpüti 2020. aasta linnuks.
