Tüügasmadu (Acrochordus) on maoliste perekond, mis moodustab omaette tüügasmadulaste sugukonna. Varem on seda paigutatud nastiklaste sugukonda omaette alamsugukonna koosseisus[1].
Perekonnas on kolm retsentset liiki[2][3]:
Peale selle on teada üks fossiilne liik:
Perekonna tüüpliik on jaava tüügasmadu.
Tüügasmaod kuuluvad algeliste madude hulka.[7]
Nimi
Perekonna autor on Claës Fredrik Hornstedt (1787).
Perekonna nimena on kasutatud[8][9]:
-
Acrochordus Hornstedt, 1787
-
Acrochordon Fisher von Waldheim, 1808 (nomen emendatum)
-
Chersydrus Cuvier, 1817
-
Chersidrus Oken, 1817 (nomen emendatum)
-
Verrucator Merrem, 1820 (nomen nudum)
-
Acrochordus Gray, 1825 (nomen emendatum)
-
Chersydreas Gray, 1825 (nomen emendatum)
-
Chershydrus Bonaparte, 1831 (nomen emendatum)
-
Scroggilurus Lesson, 1832
-
Verrucator Schlegel, 1837 (nomen nudum)
-
Acrocordus Swainson, 1839 (nomen incorrectum)
-
Acrochordus J.T.Reinhardt, 1843 (nomen emendatum)
-
Acrochordus Agassiz, 1844 (nomen emendatum)
-
Chersydraeas Gray, 1849 (nomen emendatum)
-
Potamophis P.Schmidt, 1852 (nomen praeoccupatum)
-
Chersydraeus A.-M.- C. Duméril, Bibron & Duméril 1854 (nomen emendatum)
-
Acrochordas Fitzinger, 1867 (nomen incorrectum)
-
Chersydraeus Westphal-Castelman 1870 (nomen incorrectum)
-
Acrochordus Boulenger, 1893
-
Chrysydrus Boulenger, 1903 (nomen incorrectum)
-
Acrochodon Nutaphand & Tumvipart, 1982 (nomen incorrectum)
-
Acrocodus Nutaphand , 1991 (nomen incorrectum).
Levik
Leviala ulatub India lääneosast ja Sri Lankast läbi Kagu-Aasia troopika Filipiinideni. Tüügasmadusid on Indoneesia ja Malaisia saartel kuni Timorini, Uus-Guinea saarel, Austraalia põhjarannikul, Mussau saarel, Timoril, Bismarcki saarestikus ja Guadalcanali saarel (Saalomoni Saared).[8]
Morfoloogia
Tüügasmaod kasvavad 60 cm kuni 243 cm pikkuseks. Suuremad tüügasmaod võivad kaaluda kuni 4 kg (Uus-Guinea saarel).[10]
Neil puuduvad enamikule teistele madudele omased kõhukilbised. Tüügasmadude soomused on pisikesed püramiidjad jätked ega kata üksteist; selle järgi on nad nime saanud.
Silmad asetsevad selgmiselt.
Nahk on lotendav, nagu see oleks loomale liiga suure numbriga.
Elupaigad
Tüügasmaod elavad jõevees ja mangroovi riimvees.
Toitumine
Tüügasmaod toituvad põhiliselt kaladest. Nad varitsevad veekogude põhjas kalu. Kui kala läheneb, võtab tüügasmadu ta oma keerdude vahele. Soomuste karedus võimaldab limast libedat kala kinni saada.
Eluviis
Tüügasmaod on täielikult veelise eluviisiga.
Evolutsioon
Tüügasmaod on teada alates Kesk-Miotseenist.[11][5]
Viited
-
↑ 1,0 1,1 "Loomade elu" 5:268
-
↑ ITIS
-
↑ Roomajate andmebaas
-
↑ ESTERM
-
↑ 5,0 5,1 Palaeontologia Electronica, Jason J. 2005. Snakes of the Siwalik Group (Miocene of Pakistan): Systematics and Relationship to Environmental Change, Palaeontologia Electronica, 8.köide, nr 1; 18A:33p, 2.5MB veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
-
↑ Kate L. Sanders, Mumpuni, Amir Hamidy, Jason J. Head, David J. Gower, Phylogeny and divergence times of filesnakes (Acrochordus): Inferences from morphology, fossils and three molecular loci, Molecular Phylogenetics and Evolution, 56. köide, nr 3, September 2010, lk 857–867, veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
-
↑ The naturalists' miscellany : or Coloured figures of natural objects; drawn and described immediately from nature, 5. köide, 1789, George Shaw, Frederick P.Nodder, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise ja ladina keeles)
-
↑ 8,0 8,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (sari). ISBN 1-893777-01-4 (köide).
-
↑ Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species, 22. aprill 2014, lk 6–7, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.07.2014) (inglise keeles)
-
↑ Andrew J. Marshall, Bruce M. Beehler, Ecology of Indonesian Papua Part One, The Ecology of Indonesia Series, Vol VI, lk 595, 2007, EricOey, ISBN 978 0 7946 0393 9, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.10.2013) (inglise keeles)
-
↑ Jack Sepkoski (2002). A compendium of fossil marine animal genera (Reptilia entry). – Bulletins of American Paleontology 364, lk 560.
Välislingid
.jpg)
