Harilik soomuslest (Limanda limanda) on lestlaste seltsi soomuslesta perekonda kuuluv kala.
Soomuslest on levinud Atlandi ookeanis Biskaia lahest kuni Tšoši laheni[2], sealhulgas Islandi rannavetes, Põhjameres, Läänemere lõunaosas ja Valges meres. Eestist on teada 2 leidu läänesaarte ümbrusest.
Nad elavad veekogu põhjas kuni 100 m sügavuses.
Soomuslestal on lapik keha. Tema silmad paiknevad keha paremal küljel. Ta ujub ja lebab põhjas ühe külje peal. Tema silmapool on tavaliselt pruunikas või kollakaspruun sidrunkollaste tähnidega. Selja- ja pärakuuim on alt hallid. Nagu teistegi soomuslestade, nii ka tema keha on kaetud väikeste saagsoomustega. Küljejoon on rinnauimede kohal laarjalt kooldunud. Selja- ja pärakuuime alusel on märgatav tume joon.[2]
Täiskasvanud soomuslest on kuni 40, keskmiselt 25–26 cm pikk ja kuni 720 g raske.[2]
Soomuslest toitub zoobentosest. Ta sööb igasuguseid mereusse, molluskeid, tobiaid, kirpvähilisi ja teisi vähilaadseid ning okasnahkseid.
Harilik soomuslest on töönduslikult tähtis kala.[2]
Esimesena kirjeldas soomuslesta teaduslikult Linnaeus 1758. Ta ühendas soomuslesta teiste lestadega ühte perekonda ja andis talle nimeks Pleuronectes limanda, aga hiljem on see perekond mitmeks jagatud. Nime Pleuronectes all tuntakse tänapäeval merilesti.
Harilik soomuslest (Limanda limanda) on lestlaste seltsi soomuslesta perekonda kuuluv kala.
Soomuslest on levinud Atlandi ookeanis Biskaia lahest kuni Tšoši laheni, sealhulgas Islandi rannavetes, Põhjameres, Läänemere lõunaosas ja Valges meres. Eestist on teada 2 leidu läänesaarte ümbrusest.
Nad elavad veekogu põhjas kuni 100 m sügavuses.
Soomuslestal on lapik keha. Tema silmad paiknevad keha paremal küljel. Ta ujub ja lebab põhjas ühe külje peal. Tema silmapool on tavaliselt pruunikas või kollakaspruun sidrunkollaste tähnidega. Selja- ja pärakuuim on alt hallid. Nagu teistegi soomuslestade, nii ka tema keha on kaetud väikeste saagsoomustega. Küljejoon on rinnauimede kohal laarjalt kooldunud. Selja- ja pärakuuime alusel on märgatav tume joon.
Täiskasvanud soomuslest on kuni 40, keskmiselt 25–26 cm pikk ja kuni 720 g raske.
Soomuslest toitub zoobentosest. Ta sööb igasuguseid mereusse, molluskeid, tobiaid, kirpvähilisi ja teisi vähilaadseid ning okasnahkseid.
Harilik soomuslest on töönduslikult tähtis kala.
Esimesena kirjeldas soomuslesta teaduslikult Linnaeus 1758. Ta ühendas soomuslesta teiste lestadega ühte perekonda ja andis talle nimeks Pleuronectes limanda, aga hiljem on see perekond mitmeks jagatud. Nime Pleuronectes all tuntakse tänapäeval merilesti.