Imikala (Echeneis naucrates) on soojades meredes elutsev ahvenaliste seltsi imikalalaste sugukonda kuuluv kala, pikkusega kuni 1 meeter. Ta kinnitub peas oleva imiketta abil laevade, suurte kalade või merikilpkonnade külge ning reisib sedasi kinnitatult pikki vahemaid ise ujumiseks pingutamata peremeeslooma või laevaga kaasa.[2][3][4][5][6]
Seda liiki peetakse kogu troopikavööndi kalaks, sest ta esineb kõigis troopilistes ja soojades parasvöötme vetes üle kogu Maa, välja arvatud Vaikse ookeani idaosa.[1][7] Teda võib leida ranniku lähedalt, aga ka kaugelt avamerelt, kuni 50 m sügavusel.[8][9]
Imikala on tuntud selle poolest, et ta kinnitub aegajalt oma imikettaks moondunud seljauime abil erinevate peremeesloomade või muude vees liikuvate objektide külge, nagu näiteks haid, raid, suured luukalad, merikilpkonnad, vaalad, delfiinid, laevad, ja vahel isegi akvalangistid.[10]
E. naucrates on keskmise suurusega kala, kes võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks.[11] Tema keha on piklik ja voolujooneline ning tema alalõug on selgelt esiletungiv (see ulatub ülalõuast tublisti ettepoole).[3] Lõuad, suulagi ja keel on kaetud peente hammastega.[3] Peamine eristustunnus teistest kaladest on ovaalse kujuga imiketas, milleks on tugevasti moondunud seljauim, mis ulatub pealaest kuni selja esiosani.[3]
Imikala keha põhitoon on tumehall kuni tumepruun, tumedama kõhualaga. Pikitriip, mis jookseb mööda kala külgtelge, on põhitoonist palju tumedam, kuid sellel pikitriibul on põhitoonist heledamad piirjooned. Sabauim on must, äärest kitsalt valgete servadega.
Imikala toidulaud sõltub kala vanusest ja sellest, kas ta on kinnitunud peremeeslooma külge või mitte.
Noores eas tegutseb ta vahel riffidel teisi vee-elukaid parasiitidest puhastava kalana ja tema toidulaud koosneb siis väkestest parasiitsetest vähkidest, kes elavad kalade küljes, nagu näiteks aerjalalised, kakandid ja karpvähid.[12]
Peremeeslooma küljes olles toitub imikala peremeeslooma parasiitsetest vähkidest, peremeslooma toidulaualt pudenevatest toidupalakestest või peenest toidust, mis püütakse peremeesloomaga kaasa liikudes vett läbi peente hammaste filtreerides.[13]
Ilma peremeesloomata hoidub imikala ranniku lähedusse ja võib liituda teiste imikaladega. Tema toidulaud koosneb siis meres vabalt ujuvatest vähikestest, kalmaaridest ja väikestest kaladest.[13]
Mõnedes piirkondades, nagu näiteks Austraalia, Kariibi mere piirkond ja India ookean, kasutavad kalurid imikala ja teisi imikalalisi kalapüügivahendina. Imikala saba külge kinnitatakse peen nöör, lastakse ta siis eemale ja oodatakse, kuni ta kinnitub mõne peremeeslooma külge, et see siis paati sikutada.[14]
Imikala (Echeneis naucrates) on soojades meredes elutsev ahvenaliste seltsi imikalalaste sugukonda kuuluv kala, pikkusega kuni 1 meeter. Ta kinnitub peas oleva imiketta abil laevade, suurte kalade või merikilpkonnade külge ning reisib sedasi kinnitatult pikki vahemaid ise ujumiseks pingutamata peremeeslooma või laevaga kaasa.
