Niidu-võiliblikas (Colias hyale L.) on põualibliklaste sugukonda võiliblika perekonda kuuluv liblikas.
Niidu-võiliblikas elab kõikjal Euroopas, välja arvatud selle äärmine põhjaosa, lisaks Türgis, Kaukaasias, Kasahstanis, Kesk- ja Lõuna-Siberis kuni Jakutski ja Irkutskini, Mongoolias ja Loode-Hiinas.
Niidu-võiliblikas on Eestisse sisserändav liik. Ta suudab Eestis talvituda, kasvatab kohapeal aastas kaks põlvkonda[1].
Liblika esitiiva pikkus on 23–28 mm. Tiivad on ülaltpoolt kahvatud, kollakasrohelised, vahel algusest musta mustriga. Esitiiva ots on samuti musta mustriga. Igal tiival on täpp, esitiibadel must, tagatiibadel oranž. Emasliblikal on tiivaotstes olev must muster vähemärgatav ja mõnikord puudub täiesti. Emane on ka pisut heledam. Tundlad on otsast jämedamad kui algusest, aga see üleminek ei ole järsk. Tundel on ülalt tume ja alt roosa.
Liblikas lendab levila põhjaosas, kus aastas on üks põlvkond, juulis-augustis, aga levila lõunaosas pool aastat aprillist oktoobrini ja seal läheb üks põlvkond teiseks üle nii, et vahet näha polegi. On täheldatud niidu-võiliblikate rännet.
Emased munevad munad ühe-kahekaupa toidutaime lehe alaküljele või varrele. Toidutaimedeks on liblikõielised, näiteks hiirehernes, lutsern, nõiahammas ja ristik. Röövikut on täheldatud ka teistel taimedel: võilillel, mailasel ja mesikal. Röövikud tulevad munast välja umbes nädala pärast. Röövik on roheline, 4 kollase pikitriibuga. Keha seljapoolel jookseb neil 2 rida musti täppe. Röövikuid kohtab juunist sügiseni. Röövik on aeglane ja veedab harilikult kogu oma röövikuea ühel taimel. Algul sööb röövik lehti enam-vähem tervenisti ja muudab need rootsudeks, pärastpoole näsib ta lehti ainult servast. Lõpuks nukkub ta sellesama taime varrel.
Liblikas talvitub peamiselt röövikuna kõdus või pinnases, kevadel ronib välja ja lõpetab arengu. Vahel talvituvad nukud.
Niidu-võiliblikas (Colias hyale L.) on põualibliklaste sugukonda võiliblika perekonda kuuluv liblikas.
