Paramecium aurelia[1] are unicellular organisms belonging to the genus Paramecium of the phylum Ciliophora.[2] They are covered in cilia which help in movement and feeding.[2]Paramecium can reproduce sexually, asexually, or by the process of endomixis.[3] Paramecium aurelia demonstrate a strong “sex reaction” whereby groups of individuals will cluster together, and emerge in conjugant pairs. This pairing can last up to 12 hours, during which the micronucleus of each organism will be exchanged.[3] In Paramecium aurelia, a cryptic species complex was discovered by observation.[4] Since then, some have tried to decode this complex using genetic data.[5]
The hair-like cilia that cover the outer body of the paramecium are in constant motion, helping the organism move along at a speed of four times its own length per second. As it moves forward, it rotates on its axis, which aids in pushing food into the gullet. It can move backwards by reversing the motion of the cilia.
Food enters the food vacuoles, which cilia push into the gullet in a process known as phagocytosis, and is digested with the aid of hydrochloric acid and enzymes (Raven and Johnson 1996). When digestion is complete, the remaining food content is emptied into pellicles, known as cytoproct. Osmoregulation is carried out by a pair of contractile vacuoles on either end of the cell, which actively expel water absorbed by osmosis from the surroundings.
Paramecium aurelia is a species complex composed of 15 known species (syngens), which are[5][6]
Paramecia are found in freshwater environments, and are especially in scums. Paramecia are attracted by acidic conditions, since they eat bacteria, which often acidify their surroundings. They are an important link in the detrital food web in aquatic ecosystems, eating bacteria and dead organic matter often associated with these bacteria, and being preyed on by protists and small animals.
Paramecium aurelia are unicellular organisms belonging to the genus Paramecium of the phylum Ciliophora. They are covered in cilia which help in movement and feeding.Paramecium can reproduce sexually, asexually, or by the process of endomixis. Paramecium aurelia demonstrate a strong “sex reaction” whereby groups of individuals will cluster together, and emerge in conjugant pairs. This pairing can last up to 12 hours, during which the micronucleus of each organism will be exchanged. In Paramecium aurelia, a cryptic species complex was discovered by observation. Since then, some have tried to decode this complex using genetic data.
Paramecium aurelia[1] on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kingloomade perekonda kuuluv ainurakne[2][3], oma perekonna tuntuim liik.
P. aurelia'd on kaetud ripsmetega, mis aitavad neil liikuda ja toituda.[3] Raku kogupikkus on 80–170 mikronit ja kuju munajas või pikergune. Rakus on üks suurtuum ja selle külje vastas kaks väiketuuma, samuti kaks tuikekublikut neid radiaalselt ümbritsevate toomakanalitega.[4] P. aurelia kirjeldas teaduslikult saksa protistoloog Christian Gottfried Ehrenberg 19. sajandil.
Paramecium aurelia mitokondriaalne DNA on lineaarne erinevalt enamiku elusolendite mtDNA-st, mis on tsirkulaarne.
Paramecium aurelia võib paljuneda nii seksuaalselt, aseksuaalselt (ristpooldumise teel) kui ka rakuühte teel.[5] P. aurelia'l esineb tugev "seksuaalne reaktsioon", mille käigus üksikorganismide rühmad klammerduvad üksteise külge ning eralduvad konjugeeruvate paaridena. Selline paardumine võib kesta kuni 12 tundi, mille jooksul organismid vahetavad väiketuumade kaudu geneetilist materjali.[5] Et rakuühte käigus isendite arv ei kasva, ei ole teadlaste hulgas siiski üksmeelt, kas seda tuleks pidada sigimise vormiks.[2]
Vaatluste käigus avastati Paramecium aurelia olevat krüptoliikide kompleks. Sellesse kuulub 14 esmapilgul üksnes DNA järgi eristuvat krüptoliiki, mis on küll väliselt sarnased, kuid mil on sigimistõke.[6] Sestsaadik on püütud seda kooslust lähemalt uurida, kasutades geneetilist infot.[7][8]
Üks Paramecium aurelia omapäraseid jooni on selle sümbiootiline suhe bakteriaalsete endosümbiontidega. Nendes elab vähemalt kaks rühma gramnegatiivseid baktereid, mil puuduvad mitokondrid ja tuumamembraan, ümbritseb aga kahekordne rakumembraan. Suurem osa endosümbiontidest eritab toksiine, mis on tundlikumatele kingloomadele surmavad, kuid muudavad peremeesorganismi toksiinile resistentseks. Kuna niisuguseid baktereid kandvad kingloomad eritavad oma keskkonda mürke, mis tapavad teisi kingloomi, nimetatakse neid "tapjateks".[8]
Teadusloolistel põhjustel kannavad Paramecium aurelia endosümbiondid mitte tavapärast binominaalset nime, vaid neid tähistatakse kreeka tähtedega (nt kapa, pii, müü ja lambda) nagu geneetilisi tsütoplasmafaktoreid. Et nad on bakterid, ei tähenda siiski, just nagu poleks nad seotud pärilikkusega; endosümbiontide puhul on raske teha selget vahet nakkusel ja pärilikkusel. See on juhtinud teadlaste tähelepanu tõigale, et ka üldtuntud rakuorganellid nagu mitokondrid ja kloroplastid võisid saada alguse vabalt elanud prokarüootidest ning tänapäevalgi võib endosümbioos olla seni arvatust märksa levinum.[8]
Vaatamata sellele, et kingloomad on neist märksa pisema röövripslooma Didinium nasutum lemmiktoit[9], saavutati laboritingimustes nende pikem kooseksisteerimine, kui harvendati nende kokkupuuteid, ehkki keskkond hoiti ühtlasena, tekitamata füüsilisi refuugiume. Röövlooma ja saaklooma arvukused hakkasid kõikuma püsiva amplituudiga.[10]
P. aurelia oli üks kahest kingloomaliigist, kellega tehtud katse põhjal formuleeris vene ökoloog Georgi Gause 1934. aastal Gause reegli: kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Pärmseente pärast konkureerides suretas P. aurelia välja endast märgatavalt suurema P. caudatum'i, demonstreerides, et kaks liiki ei saa püsivalt samas nišis elada, üks neist sureb paratamatult välja ning konkurents on kahjulik ka poolele, kes teisest silmnähtavalt üle on.[11]
Paramecium aurelia on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kingloomade perekonda kuuluv ainurakne, oma perekonna tuntuim liik.
P. aurelia'd on kaetud ripsmetega, mis aitavad neil liikuda ja toituda. Raku kogupikkus on 80–170 mikronit ja kuju munajas või pikergune. Rakus on üks suurtuum ja selle külje vastas kaks väiketuuma, samuti kaks tuikekublikut neid radiaalselt ümbritsevate toomakanalitega. P. aurelia kirjeldas teaduslikult saksa protistoloog Christian Gottfried Ehrenberg 19. sajandil.
Paramecium aurelia mitokondriaalne DNA on lineaarne erinevalt enamiku elusolendite mtDNA-st, mis on tsirkulaarne.
Paramecium aurelia-komplex
Paramecium aurelia est une espèce de paramécies, des eucaryotes unicellulaires appartenant à l'embranchement (phylum) des ciliés.
Paramecium aurelia est recouverte de cils vibratiles qui participent à sa motilité et à son alimentation. Elle se reproduit de façon asexuée par scissiparité (division simple), qui peut, dans certaines conditions, être précédée d'un phénomène d'autogamie ou être suivie d'un processus de conjugaison. Ces cellules tendent en effet à s'assembler en groupes d'individus au sein desquels se forment des paires qui échangent leurs micronucléus[2],[3].
Paramecium aurelia rassemble un complexe de 14 espèces identifiées dès 1975[4] qui se prête à diverses études génétiques[5].
Selon les sources cette espèce est attribuée à Otto Friedrich Müller[6] en 1773 ou à Christian Gottfried Ehrenberg[1] en 1838.
Pour Catalogue of Life, le taxon Paramecium aurelia est non valide et doit être appelé Paramecium aurelia-komplex.
Paramecium aurelia-komplex
Paramecium aurelia est une espèce de paramécies, des eucaryotes unicellulaires appartenant à l'embranchement (phylum) des ciliés.
Paramecium aurelia est recouverte de cils vibratiles qui participent à sa motilité et à son alimentation. Elle se reproduit de façon asexuée par scissiparité (division simple), qui peut, dans certaines conditions, être précédée d'un phénomène d'autogamie ou être suivie d'un processus de conjugaison. Ces cellules tendent en effet à s'assembler en groupes d'individus au sein desquels se forment des paires qui échangent leurs micronucléus,.
Paramecium aurelia rassemble un complexe de 14 espèces identifiées dès 1975 qui se prête à diverses études génétiques.
Paramecium aurelia, protist aleminden silliler şubesinin üyesi olan tek hücreli bir canlıdır. Terliksi hayvanın bir alttürü olan Paramecium aurelia'nın uzunluğu 80 - 170 mikron arasında değişir. Oral olukları (ağız görevindeki yapı) bu uzunluğa oranla oldukça geniştir. Oval şekilli bir makronükleus ve buna yanlardan baskı yapan iki adet mikronükleusa sahiptirler.
Protistler ile ilgili bu madde bir taslaktır. Madde içeriğini geliştirerek Vikipedi'ye katkıda bulunabilirsiniz. 
