Lõuna-urvalind (Carduelis flammea cabaret, Carduelis cabaret) on erinevatel andmetel urvalinnu alamliik või liik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast. Ta on urvalindude rühmast kõige väiksem, pruunim ja triibulisem.
Lõuna-urvalindu on kohatud ka Eestis.
Urvalindude süstemaatika on lahendamata.[1]
Lõuna-urvalinnu areaal oli varem seotud peaaegu ainult Briti saarte ja Alpidega, kuid viimastel aastakümnetel on ta levilat märkimisväärselt laiendanud. Briti saartel on ta laialt levinud haudelind, kuigi mõnedes Inglismaa piirkondades puudub. Ta pesitseb piki Põhjamere rannikut Kirde-Prantsusmaast kuni Saksamaa, Taani, Lõuna-Norra ja Edela-Rootsini. Alpide populatsioon on suurenenud ja levila on laienenud naaberaladele. Lõuna-urvalinnu idapoolseimad pesitsuspiirkonnad asuvad Lõuna-Poolas, Slovakkias ja Põhja-Rumeenias. Osa lõuna-urvalinde rändab talveks lõuna poole, teine osa talvitub oma pesitsuspiirkonnas.
Lõuna-urvalindu on introdutseeritud Uus-Meremaale (esmakordselt 1862. aastal), kus ta nüüd on tavaline.
Lõuna-urvalind on urvalinnust veidi väiksem ja märksa pruunikasruugema selja ning külgrinnaga, mis vastandub teravalt valge rinna ja kõhualusega.[2] Häälitsused, käitumine ja pesitsemine sarnane urvalinnuga.
Asustab puistuid, põõsastikke, kultuurmaastikku ja luiteid. Alpides elab sageli lehise valdavusega okasmetsades. Tema edasilevimist soodustab muuhulgas okaspuuistanduste rohkenemine.
Lõuna-urvalind (Carduelis flammea cabaret, Carduelis cabaret) on erinevatel andmetel urvalinnu alamliik või liik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast. Ta on urvalindude rühmast kõige väiksem, pruunim ja triibulisem.
Lõuna-urvalindu on kohatud ka Eestis.
