Kaputsiinahv (Cebus) on Lõuna-Ameerika haplorhiinsete primaatide alamseltsi kuuluvate ahvide perekond. Varasema klassifikatsiooni järgi olid graatsilised ja robustsed kaputsiinahvid ühes perekonnas, aga 2011. aastal uuendati süstemaatikat ja robustsed kaputsiinahvid ülendati omaette perekonnaks Sapajus. Kaputsiinahvid on laialt levinud primaadid, levialaga Kesk-Ameerika märgadest rannikumetsadest kuni Argentina põhjaosariikideni. Nad on 30–56 cm pikad, kusjuures saba võib olla kehapikkune.
Nimetuse on kaputsiinahvid saanud katoliikliku frantsisklaste kerjusordu alamordu munkade kaputsiinide järgi, kel tavaks kanda pruuni mungarüüd suure kapuutsiga.[1]
Perekonda kuulub neli liiki:
Uue klassifikatsiooni järgi on robustsed kaputsiinahvid eraldi perekonnas.
Kaputsiinahvid kuuluvad Uue Maailma intelligentsemate ahvide hulka ja neid kasutatakse palju laborites, varem ka tänavameelelahutuses. Pruun ehk tupsuline kaputsiinahv on eriti tähelepanuväärne oma pikaaegse (üle 30 aasta[2]) tööriistakasutusoskuse tõttu, ühena vähestest mitteinimahvidest. Kui nad näevad araraunasid söömas palmipähkleid, valivad kaputsiinahvid mõned kõige rohkem valmis viljad, joovad vedela sisu ära ja viskavad puuvilja koos pähkliga maha, kaotades justkui huvi pähkli enda vastu. Kui need äravisatud on aga mõne aja pärast tahkestunud ja muutunud rabedaks, korjavad kaputsiinahvid need uuesti üles ning viivad suure lameda kivi juurde, kuhu on kogunud jõest leitud kive. Seepeale purustavad nad lamedat kivi alasina ja jõekive haamrina kasutades pähklid ja söövad sisu. Noored kaputsiinahvid õpivad seda vanadelt, kogenumatelt ahvidelt, kuid neil võib kuluda kuni 8 aastat, kuni ise pädevaks muutuvad. On tõestatud, et tegu pole uudishimuliku, vaid etteplaneeritud ja tasu nimel tehtava käitumisega.
2005. aastal tehti eksperiment, kus uuriti kaputsiinahvide võimet raha kasutada. Pärast mitmekuist treeningut hakkasid ahvid käituma viisil, mis näitas nende arusaama rahast kui vahetusvahendist, sealjuures reageerides ratsionaalselt hinnatõusudele ja püüdes vältida võimalikke kahjusid, sarnaselt inimestega.
Moskiitohooajal purustavad kaputsiinahvid sajajalgseid ja teatud taimede lehti, hõõrudes neid oma seljale ja muule karvastikule, kasutades neid loodusliku putukatõrjevahendina.
Kui neile näidata peegelpinda, siis reageerivad kaputsiinahvid viisil, mis näitab, et nad ei pea peegelpilti mõneks teiseks ahviks, aga ei pruugi ka mõista, et vaatavad peegelpilti.
Eksperiment oli jaotatud kolmeks:
Esimesel juhul olid emased ahvid närvilised ja vältisid kontakti, isased tegid ähvardavaid liigutusi. Teisel juhul ei reageerinud enamik ei isaseid ega emaseid ahve. Peegelpilti nähes tegid emased ahvid sõbralikke liigutusi ja vaatasid pikalt silma. Isased reageerisid aga segaduse või häiritusega, mõni püüdis isegi toast põgeneda.
Kaputsiinahv (Cebus) on Lõuna-Ameerika haplorhiinsete primaatide alamseltsi kuuluvate ahvide perekond. Varasema klassifikatsiooni järgi olid graatsilised ja robustsed kaputsiinahvid ühes perekonnas, aga 2011. aastal uuendati süstemaatikat ja robustsed kaputsiinahvid ülendati omaette perekonnaks Sapajus. Kaputsiinahvid on laialt levinud primaadid, levialaga Kesk-Ameerika märgadest rannikumetsadest kuni Argentina põhjaosariikideni. Nad on 30–56 cm pikad, kusjuures saba võib olla kehapikkune.
