Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (traditsiooniliselt käsitletud ülemklassina) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonna selgroogsete alamhõimkonda.
Lõuatute rühm arenes välja kambriumis ning eksisteerib tänini. Lõuatute seas on kaks praegu elavat rühma (mõnikord käsitletud sõõrsuudena (Cyclostomata)): silmud ja pihklased. Ühtekokku kuulub siia umbes 100 liiki. Lisaks lõua puudumisele pole neil ka paarisuimi (rinna- ja kõhuuimed), iseloomulikuks on ka seljakeeliku esinemine nii vastsetel kui ka suguküpsetel isenditel ning 7 või rohkema lõpusekaare esinemine peaosas.
Veel hiljuti peeti pihklasi ja silmusid fülogeneetiliselt kaugeteks[viide?]: mõnikord paigutatakse pihklased omaette rühma – Myxini või Hyperotreti, silmusid peetakse aga lähemalt seotuks lõugsuustega. Molekulaargeneetilised uuringud väidavad aga, et silmud on lähemalt seotud just pihklastega. [1][2][3]
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (traditsiooniliselt käsitletud ülemklassina) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonna selgroogsete alamhõimkonda.
Lõuatute rühm arenes välja kambriumis ning eksisteerib tänini. Lõuatute seas on kaks praegu elavat rühma (mõnikord käsitletud sõõrsuudena (Cyclostomata)): silmud ja pihklased. Ühtekokku kuulub siia umbes 100 liiki. Lisaks lõua puudumisele pole neil ka paarisuimi (rinna- ja kõhuuimed), iseloomulikuks on ka seljakeeliku esinemine nii vastsetel kui ka suguküpsetel isenditel ning 7 või rohkema lõpusekaare esinemine peaosas.
Veel hiljuti peeti pihklasi ja silmusid fülogeneetiliselt kaugeteks[viide?]: mõnikord paigutatakse pihklased omaette rühma – Myxini või Hyperotreti, silmusid peetakse aga lähemalt seotuks lõugsuustega. Molekulaargeneetilised uuringud väidavad aga, et silmud on lähemalt seotud just pihklastega.
