Sarvlinnulised (Bucerotiformes) on lindude selts, kuhu kuuluvad sugukonnad vaenukägulased (Upupidae), tääknoklased ehk vana nimetusega puuronijalased (Phoeniculidae) ning sarvlindlased (Bucerotidae). Viimasest eraldatakse mõnikord veel omakorda maasarviklased (Bucorvidae). Kui sarvlindlased on troopilised ja lähistroopilised metsalinnud, keda iseloomustab varvaste osaline kokkukasvamine (2. ja 3. varba aluslüli pooles pikkuses ning 3. ja 4. varvas 2-3 lüli ulatuses), siis maasarvikud elavad avamaastikul ning nende varbad ei ole kokku kasvanud. Ka erineb nende paljunemiskäitumine sarvlindlastest, kes on tuntud selle poolest, et emaslind on paljunemisperioodil müüritud puuõõnsusse, kus isane teda ja poegi läbi kitsa pilu toitmas käib. Maasarvikutel sellist sissemüürimist ei esine, pesa on maapinnal ja isaslind on abiks ka haudumisel. [1]
Varem on need sugukonnad kuulunud siniraaliste (Coraciiformes) seltsi, kuid hilisemad uuringud on toetanud nende kuuluvust eraldi seltsi.
Sarvlinnulised (Bucerotiformes) on lindude selts, kuhu kuuluvad sugukonnad vaenukägulased (Upupidae), tääknoklased ehk vana nimetusega puuronijalased (Phoeniculidae) ning sarvlindlased (Bucerotidae). Viimasest eraldatakse mõnikord veel omakorda maasarviklased (Bucorvidae). Kui sarvlindlased on troopilised ja lähistroopilised metsalinnud, keda iseloomustab varvaste osaline kokkukasvamine (2. ja 3. varba aluslüli pooles pikkuses ning 3. ja 4. varvas 2-3 lüli ulatuses), siis maasarvikud elavad avamaastikul ning nende varbad ei ole kokku kasvanud. Ka erineb nende paljunemiskäitumine sarvlindlastest, kes on tuntud selle poolest, et emaslind on paljunemisperioodil müüritud puuõõnsusse, kus isane teda ja poegi läbi kitsa pilu toitmas käib. Maasarvikutel sellist sissemüürimist ei esine, pesa on maapinnal ja isaslind on abiks ka haudumisel.
Varem on need sugukonnad kuulunud siniraaliste (Coraciiformes) seltsi, kuid hilisemad uuringud on toetanud nende kuuluvust eraldi seltsi.
