Pits-kõrvsamblik (Umbilicaria torrefacta) on kõrvsambliku perekonda kuuluv liik.[1]
Pits-kõrvsambliku tallus on väike, kõigest 2–5 cm läbimõõdus, ainuhõlmaline ning õhuke. Pits-kõrvsamblik, nagu nimigi ütleb, on habras, servadest kitsalt lõhestunud ja võib olla läbipaistev, vahel kääruline ja mulgustunud. Talluse värvus varieerub tumepruunist hallikaspruunini ja matist läikivani. Tallusel on siksakilised lõhed. Alumine pool on heledam ja värvus varieerub rohekast hallikaspruuni ja punakaskollaseni. Naba ümbert või talluse alumine pool olla täiesti hele, võivad esineda pisikesed näsad. Talluse alakülg on kaetud radiaalselt paiknevate lamedate või ümarate ritsiinide ja naastudega.[2]
Pits-kõrvsamblik paljuneb sugulisel teel. Apoteetsiumid ehk viljakehad on tumedad ja kõverdunud. Apoteetsiume esineb palju ja nende paiknemine ei ole liigisiseselt ühtlane, nad võivad esineda hajusalt või kogumikena. Viljakeha on kas korrapäraselt või ebakorrapäraselt ümarad ja 0,5-2 mm läbimõõdus. Apoteetsiumites paiknevad eosed on värvitud ja lihtsad, suurusjärgus 8–12x 4–7 μm.[2] [3]
Pits-kõrvsamblikud sisaldavad gürofoor-, umbilikaar- ja lekanoorhapet või norstikt- ja stikthapet. Võivad sisaldada ka teisi aineid. Südamikukiht värvub kaaliumhüdroksiidi toimel kollaseks või punaseks ning kaltsiumhüpokloriti või kaaliumhüdroksiidi ja kaltsiumhüpokloriti järjestikusel pealekandmisel punaseks.[2]
Pits-kõrvsamblik on epiliitne liik nagu kõik teised kõrvsamblikud. Leida võib kõrvsamblikku peamiselt mäestikes olevatelt toitainerikastelt kõvadelt räni sisaldavatelt kividelt.[3] Pits-kõrvsamblikku võib nimetada arktoalpiinseks liigiks.[2]
Eestist on pits-kõrvsamblikku leitud Tallinna lähedalt, Pedassaarest, Laulasmaalt, Osmussaarelt, Keila-Joalt ja Hiiumaalt. [2]
Punase nimestiku järgi kuulub pits-kõrvsamblik Eestis ohuväliste liikide hulka.[1]
Pits-kõrvsamblik (Umbilicaria torrefacta) on kõrvsambliku perekonda kuuluv liik.
