Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Koer-kibuvits kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lääne- ja Põhja-Aasias. Eestis on tema kasvukohtadeks liivased männikud, mererannad, kadastikud[2] ja koduaiad.
Kasvab 1–3 m kõrguseks. Võrsed püstised, hiljem kaarduvad; kollakat või rohekat värvi kuid valguse pool punakad, vanemad võrsed on pruunid kuni hallid.
Ogad on rohkearvulised ja enam-vähem ühesugused sirged või nõrgalt kuni tugevalt kõverdunud, kuni 10 mm pikkused.
Koer-kibuvitsa pungad on väikesed ja pruunika kuni punaka värvusega.
Õitseb juunist augustini. Õied on põõsal enamasti kas üksikult või sarikpööristes, kuni 2,5 cm pikkused. Tupplehed on sulglõhised ja neid on viis, õitsemise lõppedes allakäändunud. Kroonlehti on viis, nende värvus on valge, varjus aga heleroosa. Tolmukaid ja sigimikke on õiel palju. Õiepõhi areneb marja meenutavaks mahlakaks viljaks – tõrsikuks (kibuvitsamarjad).
Lehed on paaritusulgjad, rootsulised ja kuni 11 cm pikkused; lehekesed aga munajad või elliptilised, lihtsaagja servaga.[3]
Koer-kibuvitsa kasutatud ravimtaimena.
Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Koer-kibuvits kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lääne- ja Põhja-Aasias. Eestis on tema kasvukohtadeks liivased männikud, mererannad, kadastikud ja koduaiad.
Kasvab 1–3 m kõrguseks. Võrsed püstised, hiljem kaarduvad; kollakat või rohekat värvi kuid valguse pool punakad, vanemad võrsed on pruunid kuni hallid.
Ogad on rohkearvulised ja enam-vähem ühesugused sirged või nõrgalt kuni tugevalt kõverdunud, kuni 10 mm pikkused.
Koer-kibuvitsa pungad on väikesed ja pruunika kuni punaka värvusega.
Õitseb juunist augustini. Õied on põõsal enamasti kas üksikult või sarikpööristes, kuni 2,5 cm pikkused. Tupplehed on sulglõhised ja neid on viis, õitsemise lõppedes allakäändunud. Kroonlehti on viis, nende värvus on valge, varjus aga heleroosa. Tolmukaid ja sigimikke on õiel palju. Õiepõhi areneb marja meenutavaks mahlakaks viljaks – tõrsikuks (kibuvitsamarjad).
Lehed on paaritusulgjad, rootsulised ja kuni 11 cm pikkused; lehekesed aga munajad või elliptilised, lihtsaagja servaga.
Koer-kibuvitsa kasutatud ravimtaimena.
