dcsimg

Liivahiir ( Estonian )

provided by wikipedia ET
 src=
Noor liivahiir
 src=
Emane liivahiir koos nelja noore liivahiirega

Liivahiir on väike imetaja, kelle alamperekond on Gerbillinae ja klass on Närilised. Nad on tuntud ka kui liivarotid.

Liivahiire alamperekond sisaldab umbes 110 liiki Aafrika, India ja Aasia närilisi, sealhulgas liiva rotte ja jird-de, kes kõik on kohanenud, et hakkama saada kuivades elupaikades. Peaaegu kõik tegutsevad peamiselt päevasel ajal, seega on nad päevase eluviisiga närilised[1] (väljaarvatud mõni liik, kuhu kuuluvad ka kodus peetavad liivahiired, on öise eluviisiga) ja peaaegu kõik on kõigesööjad. Liivahiired on seotud hiirte ja rottidega; nad kõik kuuluvad perekonda Muridae.

Mongoolia liik Meriones unguiculatus, tuntud ka kui küüntega jird, on õrn ja vastupidav loom, kes on muutunud populaarseks väike lemmikloomaks. Algselt toodi ta Hiinast Pariisi 19. sajandil.[2] Ameerika Ühendriikidesse toodi ta palju hiljem, 1954. aastal, Dr. Victor Schwentkeri uurimistööks.[3] Californias ja Uus-Meremaal on liivahiirte pidamine ebaseaduslik.

Liivahiir on nimetuse saanud pisikese vormi "jerboa" nimetuse järgi, mitte suguluses oleva rühma näriliste järgi, kellel on sarnane ökoloogiline nišš. Liivahiirte saba moodustab umbes poole looma kogupikkusest. Keskmine täiskasvanud liivahiir kaalub umbes 71 grammi.

Käitumine

Liivahiired on sotsiaalsed loomad ja elavad looduses rühmadena.[4] Nad toetuvad oma lõhnatajule, et teha kindlaks oma klanni liikmed, nii et on oluline kasutada erinevatest pesakondadest liivahiirte tutvustamiseks niinimetatud "split tank" meetodit[viide?]. Liivahiired võivad rünnata ja isegi tappa oma liigikaaslasi, kellel on võõras lõhn.[5]

Lemmikloomadena

Liivahiiri tutvustati esmakordselt kui lemmikloomi 1964. aastal.[viide?] Need olid mongoolia liivahiired (Meriones unguiculatus). Nad muutusid kiiresti menukateks lemmikloomadeks ja tänapäeval leiab neid paljudest kauplustest.

Siiski ohu tõttu, mida kujutavad liivahiired põlis ökosüsteemidele ja olemasolevale põllumajanduslikule tegevusele, on ebaseaduslik osta, importida või omada liivahiiri lemmikloomadena USA-s Californias.[6] Samuti on ebaseaduslik importida looma sisse Uus-Meremaale.

Vangistuses elavad Liivahiired

Ühine valearusaam, lemmikloomadena peetavatele liivahiirtele puuri leidmine on, et nad võivad elada samadel eluasemetel, mis on mõeldud hamstritele ja hiirtele. See ei ole õige, kuna neil peab olema võimalus kaevata tunnelite süsteeme. Tavalised plastikust struktuuriga puurid, hamstritele ja hiirtele mõeldud puurid, ei sobi liivahiirtele, nende võime tõttu närida läbi plastiku väga kiiresti. Plastik võib põhjustada tõsiseid tervise probleeme kui loom selle alla neelab, mistõttu paljud omanikud hoiduvad, panemast mis tahes plastikust valmistatud mänguasju ja kasutavad ainult täielikult puidust valmistatud mänguasju.[7] Tähtis on kindlasti valida õige suurusega akvaarium või terraarium, kuhu oma liivahiir majutada. Minimaalne akvaariumi suurus ühe liivahiire jaoks on 45l (10 gallonit).[8]

Paaritumine

Liivahiirte paaritumine kestab mitu tundi,koosnedes sagedatest lühikestest kokkupuudetest, millele järgnevad lühikesed tagaajamised.. Kui isane püüab emase kinni, hakkab viimane piiksuma ja püüab isast oma juurest eemale peletada Isane ei ründa emast, välja arvatud harvadel juhtudel, mis võivad olla tingitud sellest, et kas isane on eraldatud oma esialgsest paarilisest või ta on lesestunud. Emane võib rünnata Isast, kuid tavaliselt on viimane rohkem kui sobiv.

Populaarsuse põhjused

On mitmeid põhjusi miks liivahiired kuuluvad populaarsete kodumajapidamises peetavate lemmikloomade hulka: loomad ei ole tavaliselt agressiivsed ja hammustavad harva. Nad on väikesed ja neid on lihtne käes hoida, kuna nad on seltsivad olendid, naudivad nad väga inimeste ja teiste liivahiirte seltsi.[9] Nende neerud on kohanenud tootma minimaalselt jäätmeid, mille tõttu on nad väga puhtad ja vähe lõhnavad loomad.

Tervise probleemid

Hammaste probleemid

Lõikehambad võivad vigastuda alatoitumise ja ülekasvu tõttu. Sümptomite hulka kuuluvad langenud või täielikult kadunud isu, kaalulangus, või ebameeldiv hingeõhk.[9] Hambaid peab viilides lühendama veterinaararst regulaarselt nii palju kui vajalik.

Trauma

Levinumad vigastused on põhjustatud kui liivahiired kukuvad kõrgest kohast mahavõi kui neid hoitakse hamstri palli sees, mis võib põhjustada murtud jäset või murdunud lülisammast (mis ei ole ravitav).

Hooletus

Ühine probleem kõigile väikestele närilistele on unustada neid toita ja vahetada nende vett, mis võib põhjustada tõsiseid tervise probleeme,nagu veepuudus, nälg, maohaavandid, allapanu materjali söömise või kannibalismi.[10]

Epilepsia

Umbes 20-50% liivahiirtel võib esineda epilepsia.[10] Selle põhjusteks on arvatavasti hirm, käsitsemine või uus keskkond. Hood varieeruvad kergetest rasketeni, kuid tavaliselt ei ole mingit pikaajalist mõju, välja arvatud harvadel juhtudel, kui väga tõsiste hoogude tagajärjeks on surm. Nende vältimiseks, tuleb vältida loomale näkku puhumist(mida kasutatakse, selleks, et õpetada looma mitte hammustama. Seda tehnikat on kasutatud laborites, et esile kutsuda krampe ja teha meditsiinilisi uuringuid.[11]

Kasvajad

Kasvajad, nii hea- kui ka pahaloomulised, on üsna levinud liivahiirte hulgas, ja on kõige sagedasemad emastel vanuses üle kahe aasta. Tavaliselt kaasavad kasvajad munasarjad, põhjustades laiendatud kõhu või naha kasvajad, kõige sagedamini arenevad ümber kõrvade, jalgade, kõhu kesk paiga, ja saba alguse, ilmudes punni või mädanikuna. Lõhnavaba nääret (mis asub kõhul) tuleb regulaarselt kontrollida; veterinaararstil on võimalik opereerida punni ja mädanikku.[12][13]

Saba mahajätmine

Liivahiired võivad kaotada oma saba vale käsitlemise läbi, teise looma rünnaku tõttu, või saba kinni jäämise läbi. Esimene märk on karva kadu saba tipust, siis kaob karv tervel sabal, lõpuks sureb saba välja ja tuleb küljest. jättes kännu, mis tavaliselt terveneb ise ilma tüsistuteta.

Tyzzeri tõbi

Kõige levinum nakkav haigus liivahiirtel on Tyzzeri tõbi, bakteriaalne haigus, millele stress võib muuta loomi rohkem vastuvõtlikuks. Ta toodab sümptomid nagu ruffled karusnaha, letargia, küürus kehaasend, isutus, kõhulahtisus, ja tihti ka surma. See levib kiiresti, kui liivahiirte vahel on tihe kontakt.[14]

Kurtus ja sisekõrva probleem

Liivahiirel on sisekõrva probleem, kui tal esineb tasakaaluhäireid ning ta käib ja istub ühele poole viltu. Vedelik kõrvas mõjutavad tasakaalu. Siiski ei mõjuta see liivahiiri väga palju, nad on kiired õppima, kuidas selle probleemiga elada. Üleni valgetel (albiino) liivahiirtel on kurtusesoodumus väga suur, see on arvatavasti tingitud puudulikust pigmendist.[15]

Vangistuses kasvatatud liivahiired

 src=
Birma värvi liivahiir
 src=
Emane ja isane Fat-tailed liivahiir (Pachyuromys duprasi)

Palju värvi, sorti liivahiired on saadaval lemmiklooma poodides täna, üldiselt tulemus aastate selektiivne aretus.[16]

Üle 20 erineva värvi mantel esineda mongoolia liivahiir, kes on vangistuses kasvatatud pikim.

Hiljuti on maailmale tutvustatud ka teist liiki liivahiiri. Fat-tailed liivahiir ehk duprasi. Nad on väiksemad kui mongoolia liivahiired,neil on pehme karv ja lühikene paks saba. Nad meenutavad rohkem hamstreid. Normaalne duprasige karv on rohkem halli värvi, mis võib olla mutatsiooni tulemus või see võib olla tingitud Egiptuse ja Alžeeria alamliikide hübriididest.[17]

Valget värvi on esinenud mitte ainult mongoolia liivahiirtel, aga ka kaametel liivahiirtel[18] ja ka Sundervall Jirdidel.

Pikakarvalist mutatsiooni, grey agoutit, chinchilla mutatsiooni, valget karva, on leitud ka Shaw ' s jirdide[19] hulgast ja valget kasukat on nähtud ka Koheva sabaga Jirdide hulgas.[20]

Liigitus

Alamperekond Gerbillinae

  • Tribe Ammodillini
    • Genus Ammodillus
      • Ammodile, Ammodillus imbellis
  • Tribe Desmodilliscini
    • Genus Desmodilliscus
      • Pouched gerbil, Desmodilliscus braueri
    • Genus Pachyuromys
      • Fat-tailed gerbil, Pachyuromys duprasi
  • Tribe Gerbillini
    • Subtribe Gerbillina
      • Genus Dipodillus
        • Botta's gerbil, Dipodillus bottai
        • North African gerbil, Dipodillus campestris
        • Wagner's gerbil, Dipodillus dasyurus
        • Harwood's gerbil, Dipodillus harwoodi
        • James's gerbil, Dipodillus jamesi
        • Lowe's gerbil, Dipodillus lowei
        • Mackilligin's gerbil, Dipodillus mackilligini
        • Greater short-tailed gerbil, Dipodillus maghrebi
        • Rupicolous gerbil, Dipodillus rupicola
        • Lesser short-tailed gerbil, Dipodillus simoni
        • Somalian gerbil, Dipodillus somalicus
        • Khartoum gerbil, Dipodillus stigmonyx
        • Kerkennah Islands gerbil, Dipodillus zakariai
      • Genus Gerbillus
        • Subgenus Hendecapleura
          • Pleasant gerbil, Gerbillus amoenus
          • Brockman's gerbil, Gerbillus brockmani
          • Black-tufted gerbil, Gerbillus famulus
          • Algerian gerbil, Gerbillus garamantis
          • Grobben's gerbil, Gerbillus grobbeni
          • Pygmy gerbil, Gerbillus henleyi
          • Mauritanian gerbil, Gerbillus mauritaniae (sometimes considered a separate genus Monodia)
          • Harrison's gerbil, Gerbillus mesopotamiae
          • Darfur gerbil, Gerbillus muriculus
          • Balochistan gerbil, Gerbillus nanus
          • Large Aden gerbil, Gerbillus poecilops
          • Principal gerbil, Gerbillus principulus
          • Least gerbil, Gerbillus pusillus
          • Sand gerbil, Gerbillus syrticus
          • Waters's gerbil, Gerbillus watersi
        • Subgenus Gerbillus
          • Berbera gerbil, Gerbillus acticola
          • Agag gerbil, Gerbillus agag
          • Anderson's gerbil, Gerbillus andersoni
          • Swarthy gerbil, Gerbillus aquilus
          • Burton's gerbil, Gerbillus burtoni
          • Cheesman's gerbil, Gerbillus cheesmani
          • Dongola gerbil, Gerbillus dongolanus
          • Somalia gerbil, Gerbillus dunni
          • Flower's gerbil, Gerbillus floweri
          • Lesser Egyptian gerbil, Gerbillus gerbillus
          • Indian hairy-footed gerbil, Gerbillus gleadowi
          • Western gerbil, Gergbillus hesperinus
          • Hoogstraal's gerbil, Gerbillus hoogstraali
          • Lataste's gerbil, Gerbillus latastei
          • Sudan gerbil, Gerbillus nancillus
          • Nigerian gerbil, Gerbillus nigeriae
          • Occidental gerbil, Gerbillus occiduus
          • Pale gerbil, Gerbillus perpallidus
          • Cushioned gerbil, Gerbillus pulvinatus
          • Greater Egyptian gerbil, Gerbillus pyramidum
          • Rosalinda gerbil, Gerbillus rosalinda
          • Tarabul's gerbil, Gerbillus tarabuli
      • Genus Microdillus
        • Somali pygmy gerbil, Microdillus peeli
    • Subtribe Rhombomyina
      • Genus Brachiones
        • Przewalski's gerbil, Brachiones przewalskii
      • Genus Meriones
        • Subgenus Meriones
          • Tamarisk jird, Meriones tamariscinus
        • Subgenus Parameriones
          • Persian jird, Meriones persicus
          • King jird, Meriones rex
        • Subgenus Pallasiomys
          • Arabian jird, Meriones arimalius
          • Cheng's jird, Meriones chengi
          • Sundevall's jird, Meriones crassus
          • Dahl's jird, Meriones dahli
          • Moroccan jird, Meriones grandis
          • Libyan jird, Meriones libycus
          • Midday jird, Meriones meridianus
          • Buxton's jird, Meriones sacramenti
          • Shaw's jird, Meriones shawi
          • Tristram's jird, Meriones tristrami
          • Mongolian jird (Mongolian Gerbil), Meriones unguiculatus
          • Vinogradov's jird, Meriones vinogradovi
          • Zarudny's jird, Meriones zarudnyi
        • Subgenus Cheliones
          • Indian desert jird, Meriones hurrianae
      • Genus Psammomys
        • Fat sand rat, Psammomys obesus
        • Thin sand rat, Psammomys vexillaris
      • Genus Rhombomys
        • Great gerbil, Rhombomys opimus
    • incertae sedis
      • Genus Sekeetamys
        • Bushy-tailed jird, Sekeetamys calurus
  • Tribe Gerbillurini
    • Genus Desmodillus
      • Cape short-eared gerbil, Desmodillus auricularis
    • Genus Gerbilliscus
      • Cape gerbil, Gerbilliscus afra
      • Boehm's gerbil, Gerbilliscus boehmi
      • Highveld gerbil, Gerbilliscus brantsii
      • Guinean gerbil, Gerbilliscus guineae
      • Gorongoza gerbil, Gerbilliscus inclusus
      • Kemp's gerbil, Gerbilliscus kempi
      • Bushveld gerbil, Gerbilliscus leucogaster
      • Black-tailed gerbil, Gerbilliscus nigricaudus
      • Phillips's gerbil, Gerbilliscus phillipsi
      • Fringe-tailed gerbil, Gerbilliscus robustus
      • Savanna gerbil, Gerbilliscus validus
    • Genus Gerbillurus
      • Hairy-footed gerbil, Gerbillurus paeba
      • Namib brush-tailed gerbil, Gerbillurus setzeri
      • Dune hairy-footed gerbil, Gerbillurus tytonis
      • Bushy-tailed hairy-footed gerbil, Gerbillurus vallinus
    • Genus Tatera
      • Indian gerbil, Tatera indica
  • Tribe Taterillini
    • Genus Taterillus
      • Robbins's tateril, Taterillus arenarius
      • Congo gerbil, Taterillus congicus
      • Emin's gerbil, Taterillus emini
      • Gracile tateril, Taterillus gracilis
      • Harrington's gerbil, Taterillus harringtoni
      • Lake Chad gerbil, Taterillus lacustris
      • Petter's gerbil, Taterillus petteri
      • Senegal gerbil, Taterillus pygargus
      • Tranieri's tateril, Taterillus tranieri

Viited

  1. "Gerbillinae".
  2. "Gerbils".
  3. Schwentker (1963). The Gerbil: A New Labotary Animal.
  4. "Introducing Gerbils to Each other".
  5. "Gerbil split-tanks by Elizabeth Arblaster".
  6. See 14 Cal. Code Regs. § 671(c)(2)(J). The prohibition imposed by the California Fish and Game Commission also applies to all other members of order Rodentia, except for "domesticated races" of rats, mice, golden hamsters, guinea pigs, and chinchillas.
  7. "Gerbil Tanks & Other Accommodation+".
  8. "Gerbil Housing ~ Tank Sizes".
  9. 9,0 9,1 "Gerbil Care Handbook".
  10. 10,0 10,1 "Gerbil Care".
  11. "The Mongolian gerbil in experimental epilepsy".
  12. "Michigan Humane Society".
  13. "Scent Gland Tumours & Theyr Removal".
  14. "Michigan Humane Society: Veterinary Care - Gerbils". Vaadatud 29.05.2018.
  15. "Coat Colour Reference Guide".
  16. Anastasi, Donna Gerbils: The Complete Guide to Gerbil Care.
  17. "The Fat tail Gerbil ~ Pachyuromys Duprasis".
  18. "The Pallid Gerbil ~ Gerbillus Perpallidus".
  19. "Shaw`s Jird (Meriones shawi)".
  20. "The Bushy Tail Jird ~ Sekeetamys Calurus".

Kirjandus

  • Eespool viidatud kohtuotsus, M. ja C. S. K. Bell. 1997. Klassifikatsiooni alusel Imetajate eespool nimetatud Liigi Tasandil. Columbia University Press, New York.
  • Musser, G. G. ja M. D. Carleton. 1993. Pere Muridae. pp. 501–755 Imetajate Liigid Maailma Taksonoomiline ja Geograafiline Viide. D. E. Wilson ja D. M. Reeder toim. Smithsonian Institution Press, Washington D.C.
  • Nowak, R. M. 1999. Walker on Imetajad Maailmas, Vol. 2. Johns Hopkins University Press, London.
  • Pavlinov, I. Ya., Yu. A. Dubrovskiy, O. L. Rossolimo, E. G. Potapova. 1990. Liivahiired maailma. Nauka, Moskva.
  • http://www.research.usf.edu/cm/CMDC/C111_Normative_Biology_Diseases_Gerbils_7_03.pdf

Välislingid

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Liivahiir: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET
 src= Noor liivahiir  src= Emane liivahiir koos nelja noore liivahiirega

Liivahiir on väike imetaja, kelle alamperekond on Gerbillinae ja klass on Närilised. Nad on tuntud ka kui liivarotid.

Liivahiire alamperekond sisaldab umbes 110 liiki Aafrika, India ja Aasia närilisi, sealhulgas liiva rotte ja jird-de, kes kõik on kohanenud, et hakkama saada kuivades elupaikades. Peaaegu kõik tegutsevad peamiselt päevasel ajal, seega on nad päevase eluviisiga närilised (väljaarvatud mõni liik, kuhu kuuluvad ka kodus peetavad liivahiired, on öise eluviisiga) ja peaaegu kõik on kõigesööjad. Liivahiired on seotud hiirte ja rottidega; nad kõik kuuluvad perekonda Muridae.

Mongoolia liik Meriones unguiculatus, tuntud ka kui küüntega jird, on õrn ja vastupidav loom, kes on muutunud populaarseks väike lemmikloomaks. Algselt toodi ta Hiinast Pariisi 19. sajandil. Ameerika Ühendriikidesse toodi ta palju hiljem, 1954. aastal, Dr. Victor Schwentkeri uurimistööks. Californias ja Uus-Meremaal on liivahiirte pidamine ebaseaduslik.

Liivahiir on nimetuse saanud pisikese vormi "jerboa" nimetuse järgi, mitte suguluses oleva rühma näriliste järgi, kellel on sarnane ökoloogiline nišš. Liivahiirte saba moodustab umbes poole looma kogupikkusest. Keskmine täiskasvanud liivahiir kaalub umbes 71 grammi.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET