Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik. Kuulub sugukonda lapiksamblikulised (Parmeliaceae).
Rahvapärased nimetused on põdrasammal, islandi samblik, kopsusammal, palukobrik jm. Eestis on ta sage.
Islandi käokõrv kasvab liivastes nõmme- ja palumännikutes ning liivakuil. See põõsassamblike perekonda kuuluv taim kasvab 5–15 cm kõrguseks. Tema rakis (või ka tallus, nii nimetatakse varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha) on lehtjas, püstjas või tõusev. Pealt on ta pruun, oliivroheline või hallikasroheline, tihti veripunaste täppidega, alt on ta helehall. Taime hõlmad on torujalt üles käändunud, nende servadel on viljakehad, milles asuvad spoorid. Põdrasammal paljuneb spooride kaudu või vegetatiivselt.
Eestis esineb kaks islandi käokõrva alamliiki – ssp. crispiformis (Räsänen) Kärnefelt ja ssp. islandica.
Ravimtaimena kasutatakse sambliku maapealset osa. Seda kogutakse suvel käsitsi, puhastatakse mullast ja prügist, kuivatatakse päikese käes või kuivatis. Pärast kuivatamist tuleb droog veel kord puhastada. Säilitatakse kotis või puunõus 2 aastat.
Droog sisaldab 70% süsivesikuid, millest 20% moodustab nn samblikutärklis – lihheniin, valke, rasvu, B12-vitamiini, vaha, mõruainet, tsetrariini, tugeva antibiootilise toimega samblikuhapet ja rohkesti mikroelemente. Ikalduse korral lisati seda samblikku Soomes ja teistes Skandinaavia maades leivajahule. Hüdrolüüsimisega saab islandi sambliku 100 kg kuivmassist 70 kg glükoosi.
Islandi sambliku preparaatidel on arvatavalt põletiku- ja mikroobivastane, lahtistav, sapieritust ergutav ja haavu parandav toime. Peenestatud samblikust saab keetes paksu sültja massi, mis sisse võttes suurendab maomahla eritust, reguleerib seedetegevust ja on heade katvate omadustega, mistõttu kasutatakse seda kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse raviks. Kroonilise kõhukinnisuse ravi efekt on suurem, kui samblikku enne ei leotata.
Põdrasambla tõmmist on maarahvas tarvitanud tuberkuloosi, kopsupõletiku, läkaköha ja kroonilise bronhiidi korral. Mädaseid haavu, löövet, põletushaavu ja furunkuleid raviti tõmmisest tehtud mähisega ja pesemise teel.
Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik. Kuulub sugukonda lapiksamblikulised (Parmeliaceae).
Rahvapärased nimetused on põdrasammal, islandi samblik, kopsusammal, palukobrik jm. Eestis on ta sage.
Islandi käokõrv kasvab liivastes nõmme- ja palumännikutes ning liivakuil. See põõsassamblike perekonda kuuluv taim kasvab 5–15 cm kõrguseks. Tema rakis (või ka tallus, nii nimetatakse varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha) on lehtjas, püstjas või tõusev. Pealt on ta pruun, oliivroheline või hallikasroheline, tihti veripunaste täppidega, alt on ta helehall. Taime hõlmad on torujalt üles käändunud, nende servadel on viljakehad, milles asuvad spoorid. Põdrasammal paljuneb spooride kaudu või vegetatiivselt.
Eestis esineb kaks islandi käokõrva alamliiki – ssp. crispiformis (Räsänen) Kärnefelt ja ssp. islandica.
