Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond. Siia sugukonda kuuluvad näiteks haned, luiged, pardid ja kosklad.
Partlased on kohastunud ujuma, õõtsudes veepinnal; paljud partlased on võimelised madalasse vette sukelduma. Kõikidel partlastel on jalgade vahel ujunahad ja nende nokk on lamendunud.
Partlaste suurus algab väikseimast kaelus-pisipardist (Nettapus coromandelianus), kes on 26,5 cm pikk ja kaalub 164 g, ning lõpeb trompetluigega (Cygnus buccinator), kes on umbes 183 cm pikk ja kaalub 17,2 kg.
Partlased elavad kõigil mandritel peale Antarktika ja neid võib kohata enamikul maailma saartel. Üldiselt on nad taimtoidulised. Nad on monogaamsed. Partlaste seas on palju rändlinde. Mõned liigid on kodustatud ning paljusid jahitakse liha saamiseks ja lõbu pärast.
Partlaste süstemaatikas pole veel üksmeelele jõutud. Näiteks "Loomade elu" eristab kolme alamsugukonda: harakhanilased, hanilased ja partlased.[1] Tänapäeval arvatakse harakhani omaette, üheliigilisse sugukonda ja ülejäänud liigid kolme (haned, luiged ja pardid) kuni kümnesse alamsugukonda.
Paljusid partlasi kirjeldas esimesena teaduslikult juba Linnaeus, aga partlaste sugukonda iiri linnuteadlane ja parlamendisaadik Nicholas Aylward Vigors 1825.
Partlasi on umbkaudu 146 liiki, mis ühendatakse umbes 40 perekonda.
Fossiilseid parte tuntakse juba uusaegkonna algusest. Euroopa eotseenist on leitud tänapäeva puispartidele lähedaste lindude jäänuseid – tänapäeva puispardid elavad troopikas. Oligotseenist on avastatud juba pardi ja vardi perekonna esindajaid, samuti suuri linde, kes vist olid luikede sugulased.[1]
Kokku on teada ligikaudu 70 väljasurnud partlaste liiki. Neid on leitud Igalt mandrilt peale Antarktika, samuti Uus-Meremaalt.[1]
Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond. Siia sugukonda kuuluvad näiteks haned, luiged, pardid ja kosklad.
Partlased on kohastunud ujuma, õõtsudes veepinnal; paljud partlased on võimelised madalasse vette sukelduma. Kõikidel partlastel on jalgade vahel ujunahad ja nende nokk on lamendunud.
Partlaste suurus algab väikseimast kaelus-pisipardist (Nettapus coromandelianus), kes on 26,5 cm pikk ja kaalub 164 g, ning lõpeb trompetluigega (Cygnus buccinator), kes on umbes 183 cm pikk ja kaalub 17,2 kg.
Partlased elavad kõigil mandritel peale Antarktika ja neid võib kohata enamikul maailma saartel. Üldiselt on nad taimtoidulised. Nad on monogaamsed. Partlaste seas on palju rändlinde. Mõned liigid on kodustatud ning paljusid jahitakse liha saamiseks ja lõbu pärast.
