Neckera pennata (Gefiedertes Neckermoos) ist eine Laubmoos-Art aus der Familie Neckeraceae.
Die Art bildet graugrüne bis gelbgrüne, glänzende Rasen, ähnlich Neckera crispa, mit meist bis 5 (maximal 10) Zentimeter langen Stämmchen. Diese sind meist hängend mit aufgebogenen Spitzen, unregelmäßig fiederästig und verflacht beblättert. Flagellen (dünne, kleinblättrige Äste) sind selten. Die querwelligen, eiförmig-länglichen Blätter sind kurz gespitzt, der Blattrand an der Basis auf einer Seite eingebogen, sonst flach und im oberen Teil gezähnelt. Eine Blattrippe fehlt oder ist kurz und gegabelt.
Die Blattzellen der Blattmitte sind linealisch, 5 bis 8 µm breit und dickwandig, gegen die Blattspitze verlängert rhombisch, in den Blattecken rundlich.
Das Moos ist monözisch und bildet fast regelmäßig zahlreiche Sporenkapseln. Diese sind länglich eiförmig, besitzen eine nur sehr kurze, bis 1 Millimeter lange Seta, sind also fast sitzend angeordnet und werden von den Perichätialblättern überragt. Der kegelförmige Kapseldeckel ist kurz geschnäbelt. Die Sporen sind papillös und 15 bis 25 µm groß.
Neckera pennata kommt in Europa, Teilen Asiens, in Amerika, im tropischen Afrika sowie in Australien und Neuseeland vor. In Mitteleuropa ist die Art zwar weit verbreitet, jedoch oft selten oder gebietsweise sogar ausgestorben. Sie reagiert sehr empfindlich auf Luftverschmutzungen.
Das Moos wächst meist auf der Borke von Laubbäumen in schattigen und luftfeuchten Wäldern der montanen Höhenstufe bis etwa 1000 Meter Seehöhe.
Neckera pennata (Gefiedertes Neckermoos) ist eine Laubmoos-Art aus der Familie Neckeraceae.
Neckera pennata is a species of moss belonging to the family Neckeraceae.[1]
It has a cosmopolitan distribution.[1] Feather flat moss can be an indicator of late successional and old-growth hardwood forests, because it usually grows on sugar maples in the Northeast that are at least 120 years old.
Neckera pennata is a species of moss belonging to the family Neckeraceae.
It has a cosmopolitan distribution. Feather flat moss can be an indicator of late successional and old-growth hardwood forests, because it usually grows on sugar maples in the Northeast that are at least 120 years old.
Sulgjas õhik (Neckera pennata) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib neid leida kasvamas soostuvates metsades, lammimetsades ja -põõsastikes, kõdusoometsades ja arumetsades[1].
Sulgjas õhik (Neckera pennata) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim.
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Eestis võib neid leida kasvamas soostuvates metsades, lammimetsades ja -põõsastikes, kõdusoometsades ja arumetsades.
Haapariippusammal (Neckera pennata) on riippusammalten sukuun kuuluva sammalkasvi, jota tavataan Suomessa lähinnä paikoitellen.
Haapariippusammal on keskikokoinen (5-10 cm), laikkuina tai laajoina peitteinä lehtipuiden rungoilla kasvava sammal. Sen lehdet ovat 2-3 mm pitkiä, poikittaisaaltoisia ja säännöllisesti teräväksi kärjeksi kapenevia. Keskisuoni on hyvin lyhyt ja heikko tai se puuttuu. Sillä on yleisesti itiöpesäkkeitä, jotka ovat perättömiä ja verson alapinnalla. Se muistuttaa vuoririippusammalta, isoriippusammalta ja lännenriippusammalta.[2]
Kokonaislevinneisyydeltään se elää pohjoisen ja eteläisen pallonpuoliskon lauhkeilla ja viileillä alueilla. Sammal on vaarantunut, sillä elinympäristöt ovat vähentyneet metsien hakkuiden ja lehtojen kuusettumisen takia. Esiintymät ovat usein niukkoja. Suomessa se kasvaa etelä- ja keskiosissa, pohjoisin esiintymä on Haukiputaalla.
Haapariippusammal elää vanhoissa, kuusivaltaisissa metsissä ja lehdoissa lehtipuiden rungoilla, joskus myös ravinteisilla kivillä.
Haapariippusammal (Neckera pennata) on riippusammalten sukuun kuuluva sammalkasvi, jota tavataan Suomessa lähinnä paikoitellen.
Plunksninė pliusnė (lot. Neckera pennata) – pliusninių (Neckeraceae) šeimos samanų rūšis, priklausanti pliusnės (Neckera) genčiai.
Stiebas 3 – 6 cm ilgio, 1 – 3 kartus plunksniškai šakotas. Šakutės išsidėsčiusios vienoje plokštumoje. Lapai skersai banguoti. Vienanamė samana. Sporinė pasislėpusi tarp pericheto lapelių. Sporos subręsta vasarą. Šaltojo klimato juostoje ir kalnuose aptinkama ant uolų, vėsaus klimato juostoje – ant drebulių, vidutinio – ant plačialapių medžių, ypač uosių, kamienų.
Rūšiai gyvuoti svarbus mikroklimatas (pavėsis, drėgmė), todėl nunyksta dėl miškų retinimo (pavienių senų ar ligotų medžių naikinimas). Taip pat samana jautri ir užterštam orui, rūgštiems lietums.
Aptinkama Europoje, Šiaurės Amerikoje, Azijoje, Naujojoje Zelandijoje. Europoje šio rūšies gausumas mažėja.
Lietuvoje populiacijos įvairaus gausumo. Vietomis aptinkamos ant daugybės medžių, dažniau – ant pavienių. Dažnesnė Šiaurės Lietuvoje. Nors plunksninės pliusnės ir gana plačiai paplitusios, tačiau dėl kertamų miškų mažėja jų populiacijų kiekis, dydis ir gyvybingumas. Įrašytą į Lietuvos raudonąją knygą kaip pažeidžiama rūšis.
Plunksninė pliusnė (lot. Neckera pennata) – pliusninių (Neckeraceae) šeimos samanų rūšis, priklausanti pliusnės (Neckera) genčiai.
Aspfjädermossa (Neckera pennata) är en mossa som växer på stammar av asp och ädla lövträd. Det är Upplands landskapsmossa[1].
Aspfjädermossa (Neckera pennata) är en mossa som växer på stammar av asp och ädla lövträd. Det är Upplands landskapsmossa.
Neckera pennata là một loài Rêu trong họ Neckeraceae. Loài này được Hedw. miêu tả khoa học đầu tiên năm 1801.[1]
Neckera pennata là một loài Rêu trong họ Neckeraceae. Loài này được Hedw. miêu tả khoa học đầu tiên năm 1801.