Kuldmampel (Phaeolepiota aurea) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv seeneliik, kuldmampli perekonna (Phaeolepiota) ainus liik.
Eestis on kuldmampel laialdaselt levinud ja seda eriti inimtekkelistel kasvukohtadel nagu näiteks karjäärid, teeservad, võsastikud ja pargid, kus see on üks tavalisemaid lehikseeni. Kasvab septembrist novembrini ja eriti rohkelt võib kuldmampleid leida hilissügisel.[1]
Võib moodustada väga suuri kogumeid, kus on koos kümneid tuhandeid viljakehi.[1]
Tinglikult kuulub kuldmampel küll söödavate seente hulka, kuid ta võib põhjustada tõsiseid mao- ja soolehäireid nii värskelt kui ka kupatatult. Seepärast teda toiduks ei soovitata.[1]
Kuldmampel (Phaeolepiota aurea) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv seeneliik, kuldmampli perekonna (Phaeolepiota) ainus liik.
Eestis on kuldmampel laialdaselt levinud ja seda eriti inimtekkelistel kasvukohtadel nagu näiteks karjäärid, teeservad, võsastikud ja pargid, kus see on üks tavalisemaid lehikseeni. Kasvab septembrist novembrini ja eriti rohkelt võib kuldmampleid leida hilissügisel.
Võib moodustada väga suuri kogumeid, kus on koos kümneid tuhandeid viljakehi.
Tinglikult kuulub kuldmampel küll söödavate seente hulka, kuid ta võib põhjustada tõsiseid mao- ja soolehäireid nii värskelt kui ka kupatatult. Seepärast teda toiduks ei soovitata.
