Muskussikk (Aromia moschata) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Muskussikk on 16–38 mm pikkune.[1] Keha metalliläikega, helkivroheline või helkivsinakasroheline. Tundlad ja jalad sama värvi või sinakasmustad.[2] Ohu korral eritab tugevat spetsiifilist muskuslõhna (siit ka nimetus).[1][2] Eritist toodetakse rindmikus paiknevates näärmetes ja väljastatakse läbi tagarindmiku avauste, mis paiknevad rindmiselt tagapuusade lähedal. Varem arvati, et muskussiku eritis sisaldab salitsüülaldehüüdi või salitsüüleetrit, kuid nüüd on näidatud, et see koosneb hoopis neljast erinevast monoterpeenist, millest üks on roosoksiid[3], lõhnaõlitööstuse üks olulisemaid lõhnaaineid.
Muskussikk on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas, Türgis, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Kasahstanis, Kesk-Aasias, Mongoolias, Hiinas, Põhja-Koreas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.[4] Eestis haruldane ja lokaalselt levinud, leitud mandriosas, Hiiumaal ja Abruka saarel.[2][5] Levinud niiskemates leht- ja segametsades. Lend juunist või juulist augusti lõpuni.[1][2]
Muskussiku elutsükkel vältab 3 või rohkem aastat.[6] Vastsed pajude kändudes, jämedates okstes ja tüvedes.[2] Võivad tõsiselt kahjustada jämedaid pajusid, uuristades nende tüved risti-rästi käikudega läbi. Mardikad sarikaliste, angervaksa ja enelate õitel, ka pajude tüvedel, peamiselt mahla tilkuvatel puudel.[1][2]
2.jpg)
