Soo-kurereha (Geranium palustre) on kurerehaliste (Geraniaceae) sugukonna kurereha perekonda kuuluv taimeliik.
Soo-kurereha taimed on enamasti kuni 80 cm kõrgused. Lehed 5–7-li sõrmjalt lõhestunud. Õieraod karvadeta (erinevalt mets-kurerehast, millel nad on kaetud nähtavate näärmekarvadega), püstised ainult õitsemise ajal. Õitseb juunist oktoobrini. Õied 1,5–2 cm läbimõõduga, purpurpunased. Vili – pähklikestega paiskvili. Vilja valmides rulluvad kupra seinad kokku ning lahti rulludes viskavad seemned eemale, soodustades nii taime levikut.
Kasvab märgadel ja soistel niitudel, samuti teistes sobivates rikkalikult märgades elupaikades, näiteks kraavikallastel, metsasihtidel või ka jäätmaadel.
Rahvapärased nimetused: pistirohi, soo-konnareha, hellerhein, suhkru-lilled. Eestis sage taim. Kasutatakse ka ravimtaimena.
Taimede uue levikuatlase andmetel levinud kõikjal Eesti mandriosas, läänesaartel haruldane või puudub. [1]
Soo-kurereha (Geranium palustre) on kurerehaliste (Geraniaceae) sugukonna kurereha perekonda kuuluv taimeliik.
Soo-kurereha taimed on enamasti kuni 80 cm kõrgused. Lehed 5–7-li sõrmjalt lõhestunud. Õieraod karvadeta (erinevalt mets-kurerehast, millel nad on kaetud nähtavate näärmekarvadega), püstised ainult õitsemise ajal. Õitseb juunist oktoobrini. Õied 1,5–2 cm läbimõõduga, purpurpunased. Vili – pähklikestega paiskvili. Vilja valmides rulluvad kupra seinad kokku ning lahti rulludes viskavad seemned eemale, soodustades nii taime levikut.
Kasvab märgadel ja soistel niitudel, samuti teistes sobivates rikkalikult märgades elupaikades, näiteks kraavikallastel, metsasihtidel või ka jäätmaadel.
Rahvapärased nimetused: pistirohi, soo-konnareha, hellerhein, suhkru-lilled. Eestis sage taim. Kasutatakse ka ravimtaimena.
Taimede uue levikuatlase andmetel levinud kõikjal Eesti mandriosas, läänesaartel haruldane või puudub.
