Valgetiib-pirk (Sarothrura ayresi) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Ta kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka.
Valgetiib-pirki on kohatud Etioopias, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrika Vabariigis; kinnitamata andmetel ka Sambias ja Rwandas. Ainukesed teadaolevad pesitsuspaigad on Kesk-Etioopia märgaladel 2200–2600 meetri kõrgusel merepinnast tihedate kiirestikasvavate rohttaimede keskel. Lind pesitseb 20–40 cm kõrguste taimede vahel piirkondades, mis ei ole liigselt üleujutatud. On täheldatud, et üsna pea pärast poegade koorumist kolitakse pesakond tihedama rohuga alale, mis on püsivamalt vee all.[1]
Linnu eluviisi ja käitumise kohta on vähe kindlaid andmeid. Pole ka teada, kas levila põhja- ja lõunaosas kohatud linnud esindavad sama populatsiooni või on paiksed.
Valgetiib-pirk toitub seemnetest, putukatest, ämblikest, ussidest ning väikestest konnadest ja kaladest. Pesas on tavaliselt 4–6 muna. Arvatav haudumisperiood on 15–16 päeva.[1]
Populatsiooni ohustavad eelkõige sobilike rohumaade hävimine karjapidamise tõttu, niitmine, kuivendamine ja paisutamise tagajärjel tekkinud üleujutused. Populatsioon väheneb väga kiiresti.[1]
Valgetiib-pirk (Sarothrura ayresi) on ruiklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Ta kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka.
Valgetiib-pirki on kohatud Etioopias, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrika Vabariigis; kinnitamata andmetel ka Sambias ja Rwandas. Ainukesed teadaolevad pesitsuspaigad on Kesk-Etioopia märgaladel 2200–2600 meetri kõrgusel merepinnast tihedate kiirestikasvavate rohttaimede keskel. Lind pesitseb 20–40 cm kõrguste taimede vahel piirkondades, mis ei ole liigselt üleujutatud. On täheldatud, et üsna pea pärast poegade koorumist kolitakse pesakond tihedama rohuga alale, mis on püsivamalt vee all.
Linnu eluviisi ja käitumise kohta on vähe kindlaid andmeid. Pole ka teada, kas levila põhja- ja lõunaosas kohatud linnud esindavad sama populatsiooni või on paiksed.
Valgetiib-pirk toitub seemnetest, putukatest, ämblikest, ussidest ning väikestest konnadest ja kaladest. Pesas on tavaliselt 4–6 muna. Arvatav haudumisperiood on 15–16 päeva.
Populatsiooni ohustavad eelkõige sobilike rohumaade hävimine karjapidamise tõttu, niitmine, kuivendamine ja paisutamise tagajärjel tekkinud üleujutused. Populatsioon väheneb väga kiiresti.
