Alpheidae (püstolkrevetlased[viide?]) on krevetiliste seltsi kuuluv mereloomade sugukond. Sugukonda kuuluvaid isendeid iseloomustavad erineva suurusega sõrad, millest suurem on tavaliselt võimeline tekitama valju raksatavat häält.[1]
Püstolkrevetlaste sugukond on väga liigirikas koosnedes ligikaugu 1119 eri liigist[2] ja on laia levialaga. Enamik püstolkrevetlastest kaevavad urge ja elavad korallrahudel, mererohuga kaetud aladel ja austri rahudel. Enamus liike elavad troopilistes ja parasvöötme ranniku- ning avameredes. Eranditena elab Betaeus külmades meredes ja Potamalpheops ainult magedaveelistes koobastikes.
Suured püstolkrevetlaste kolooniad võivad oluliselt segada sonarite tööd ja allveekommunikatsiooni. Püstolkrevetlaste kolooniate tekitatud helid domineerivad oma elupaikade lähedasi helimaastike.
Püstolkrevetlaste hulka kuuluv Alpheus heterochaelis tekitab valju raksatava heli oma suurema sõra äärmiselt kiire sulgemisega. Antud viisil tekib kiirelt liikuv veejuga, mis võib saakloomi uimastada või isegi tappa. Veejuga on piisava algkiirusega kavitatsiooni tekkimiseks, mis tekitab lõhkevaid õhumulle. Vali heli tekibki enamasti antud õhumullide lõhkemisest, mitte sõrast endast.[3]
Alpheidae (püstolkrevetlased[viide?]) on krevetiliste seltsi kuuluv mereloomade sugukond. Sugukonda kuuluvaid isendeid iseloomustavad erineva suurusega sõrad, millest suurem on tavaliselt võimeline tekitama valju raksatavat häält.
Püstolkrevetlaste sugukond on väga liigirikas koosnedes ligikaugu 1119 eri liigist ja on laia levialaga. Enamik püstolkrevetlastest kaevavad urge ja elavad korallrahudel, mererohuga kaetud aladel ja austri rahudel. Enamus liike elavad troopilistes ja parasvöötme ranniku- ning avameredes. Eranditena elab Betaeus külmades meredes ja Potamalpheops ainult magedaveelistes koobastikes.
Suured püstolkrevetlaste kolooniad võivad oluliselt segada sonarite tööd ja allveekommunikatsiooni. Püstolkrevetlaste kolooniate tekitatud helid domineerivad oma elupaikade lähedasi helimaastike.
