Kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus L.) on üks levinumaid loodusliku nartsissi liike.
Karl Linné antud nimetus pseudonarcissus tulenes sellest, et algselt tunti vaid poeedinartsisse ja kui umbes 500 aasta eest kollaseid nartsisse laialdasemalt kasvatama hakati, nimetati neid alguses valenartsissideks.
Looduslikult kasvab kollane nartsiss peamiselt Lääne- ja Kesk-Euroopas, eriti aga Vahemere maades. Meeliskohtadeks on mäestike madalamates kohtades paiknevad niidud.
1880ndate lõpul või 1890ndade algul tõi Sookalduse külas paikneva Singi talu peremees Saare mõisas kollase nartsissi ja istutas aeda. Nartsiss kohanes oma elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.
Kollase nartsissi naturaliseerunud kasvupaik Tartu maakonnas Vara vallas võeti 1964. aastal kaitse alla. Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala suurus on 0,3 hektarit ja see jääb Tartu–Kallaste maantee sõitjatele nägemisulatusse.
Kõrgus 20–40 cm. Lisakroon on pikk, õiekate helekollane ja heledam kui lisakroon. Enamasti on õitsemisaeg varajane. Naturaliseerub kergesti ja liigil on väga palju teisendeid.
Kollane nartsiss on paljude nartsissisortide eellane ja selle põhjal on aretatud trompetnartsissid.
Kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus L.) on üks levinumaid loodusliku nartsissi liike.
