Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eestis pärismaine. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit.
Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt.
Hõberemmelgas kasvab 25–30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega. Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Isasurvad on väävelkollased ja kuni 10 cm pikad, emasurvad on rohekad ja 2–3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. [2]
Hõbepajudel toituvad teiste seas paju-võrgendikoid.
Hõberemmelga lehestik; märka, et lehtede alaküljed on hõbedased
Hõberemmelgas
S. alba var. vitellina, isasurb.
emasurb
Salix alba 'Tristis'
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eestis pärismaine. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit.
Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt.
