dcsimg

Mardikalised ( Estonian )

provided by wikipedia ET
Disambig gray.svg See artikkel räägib putukate seltsist; Mardikas oli ka Voldemar Õuna pseudonüüm

Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.

Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib').

Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid või polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Mardikalised jaotatakse kolme alamseltsi:

Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.

Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.

Eesti mardikaliste täielik süsteem sugukondadeni[2]

alamselts Adephagaröövmardikalised

alamselts Myxophagavetiktoidumardikalised

alamselts Polyphagasegatoidumardikalised

infraselts Staphyliniformia

infraselts Scarabaeiformia

infraselts Elateriformia

  • ülemsugukond Buprestoidea
  • Buprestidae - hundlased

infraselts Bostrichiformia

infraselts Cucujiformia

  • ülemsugukond Lymexyloidea
  • Lymexylidae - puurlased
  • ülemsugukond Chrysomeloidea
  • Cerambycidae - siklased
  • Megalopodidae
  • Orsodacnidae
  • Chrysomelidae - poilased

Mõned varem sugukondadena käsitletud rühmad on käesolevas süsteemis alamsugukondadeks:

Vaata ka

Viited

  1. Putukaliikide arv
  2. Harry Vähk 2014. Eesti mardikate (Coleoptera) sugukondade määraja ja selle koostamisest. Vt.

Välislingid

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET

Mardikalised: Brief Summary ( Estonian )

provided by wikipedia ET

Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.

Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib').

Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid või polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Mardikalised jaotatakse kolme alamseltsi:

röövmardikalised (Adephaga), näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; vetiktoidumardikalised (Myxophaga); segatoidumardikalised (Polyphaga), kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi.

Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.

Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.

license
cc-by-sa-3.0
copyright
Vikipeedia autorid ja toimetajad
original
visit source
partner site
wikipedia ET