0Hoya viitab siia; Saksamaa linna kohta vaata artiklit Hoya (Saksamaa).
Vahalill (Hoya) on taimede perekond koerakooluliste sugukonnast.
Perekonda kuulub 200–300 liiki. Enamiku liikide looduslik levila on troopiline Aasia, seal hulgas India, Hiina, Tai, Malaisia ja Indoneesia. Hulgaliselt kasvab vahalilli ka Polüneesias ning Uus-Guineas ja Austraalias.
Enamik vahalilli on igihaljad mitmeaastased epifüüdid, mõned liigid ka põõsad. Epifüüdid võivad kasvada kuni 18 meetri pikkusteks.
Lehed on tervete servadega, sakid puuduvad. Kujult alatest niitjatest kuni südamekujuliseni. Paljudele vahalilleliikidele on iseloomulikud ka mitmeaastased õievarred, see tähendab, et ühele ja samale õievarrele kasvavad õied mitu aastat järjest. Õisi võib ühel õievarrel olla ühest (Hoya patella) kuni mitmesajani (laialehine vahalill). Sama varieeruvad võivad olla ka õie suurused: mõnest millimeetrist (Hoya bilobata) kuni suureõielise vahalille 9,5 cm läbimõõduga õiteni.
Õiekroon on viietine.
Olles putuktolmlejad, eritavad mõne liigi (näiteks harilik vahalill ja südajas vahalill) õied rohkesti nektarit, mis lausa tilgub õitelt.
0Hoya viitab siia; Saksamaa linna kohta vaata artiklit Hoya (Saksamaa).
Vahalill (Hoya) on taimede perekond koerakooluliste sugukonnast.
Perekonda kuulub 200–300 liiki. Enamiku liikide looduslik levila on troopiline Aasia, seal hulgas India, Hiina, Tai, Malaisia ja Indoneesia. Hulgaliselt kasvab vahalilli ka Polüneesias ning Uus-Guineas ja Austraalias.
Enamik vahalilli on igihaljad mitmeaastased epifüüdid, mõned liigid ka põõsad. Epifüüdid võivad kasvada kuni 18 meetri pikkusteks.
