Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Sugukonda kuulub 39 perekonda umbes 1400 liigiga.
Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 looduslikult kasvavat liiki kukeharja (Sedum), liivsibula (Jovibarba) ja vesika (Crassula) perekondadest.
Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt Edela-Aafrikas, mõnevõrra vähem Euroopa ja Kesk-Aasia mägedes.[1].
Paksulehelised on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Paksulehelised on sukulendid: nad talletavad oma lehtedesse vett. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.
Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. Abilehti ei ole. Õies on tolmukaid sama palju kui kroonlehti või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. Seemnealgmed on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. Vili on kukkurvili.
Paksulehelised ei ole majanduslikult tähtsad taimed. Oma huvitava välimuse poolest kasvatatakse neist mitmeid ilutaimedena kiviktaimlates ning erilise vastupidavuse ning kuivataluvuse tõttu toataimena. Toataimed on näiteks portulak-turdleht ja Blossfeldi kalanhoe.
Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
