Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga.[1] Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise (1971) järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi viirpuid.[2]
2017. aastal oli viirpuu aasta puu.[3]
Viirpuud kasvavad enamasti 5–15 meetri kõrguseks. Noortel puudel on sile hall tüvi, millele vanadel puudel tekivad madalad pikisuunalised rõmed ja nende vahele kitsad seljakud. Viirpuu on hästi äratuntav okstel asuvate astelde järgi. Terava otsaga asteldeks muundunud lühivõrsed asuvad nii tüvel kui okstel ja on tavaliselt 1–3 cm pikad, ehkki mõõdetud on ka 11,5 cm pikkune astel.
Lehed paiknevad okstel vahelduvalt. Enamiku liikide lehed on hõlmised või saagja servaga. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Mõnel liigil on lehed pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Õied on koondunud sarikasse või kännasesse. Kroonlehed on valged, harvem roosad või punased. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel. Viirpuu õied lõhnavad ebameeldivalt.
Vili näeb välja nagu mari, kuid on botaanilises mõttes õunvili. Maitselt on viljad läägemagusad kuni mõrkjad, osal liikidel lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Vili sisaldab 1–5 kõva seemet, mis meenutavad ploomide ja virsikute luuvilju. Viirpuud kuuluvadki ploomide ja virsikutega samasse roosõieliste alamsugukonda.
Viirpuud on pärit Euraasia ja Põhja-Ameerika idaosa parasvöötmest, peamiselt 30. ja 60. põhjalaiuse vahelt. Tänapäeval kasvatatakse neid ilupuudena peaaegu kõikjal. Euroopas kasvatatavate Ameerikast pärit liikide hulka kuuluvad kannus-viirpuu, pehme viirpuu, põim-viirpuu, täpiline viirpuu ja kollane viirpuu.
Viirpuud pakuvad toitu ja peavarju paljudele lindudele ja imetajatele ning nende õied on tähtsad paljudele nektarist toituvatele putukatele. Mesilased külastavad neid meeleldi, aga palju mett sealt ei saa. Paljude liblikate röövikud toituvad viirpuulehtedest. Talvel on viirpuumarjad oluline toiduallikas eriti rästastele ja siidisabadele: need linnud söövad viirpuuvilju suurel hulgal ja levitavad nende seemneid, mis lähevad pärast linnu seedekulgla läbimist idanema.
Viirpuid hakati Euroopas kasvatama juba 18. sajandil ja Venemaale jõudsid nad 19. sajandil. Viirpuud taluvad nii külma talve kui ka põuda, nad ei ole pinnase suhtes nõudlikud ja on kaunid kogu vegetatsiooniperioodi jooksul tänu arvukatele lehtedele. Tömbilehisest viirpuust on tänu tema roosadele või punastele õitele aretatud kultivare. Sügisel muutuvad lehed oranžideks või punasteks.
Astelde tõttu kasutatakse viirpuid, näiteks üheemakast viirpuud, laialdaselt hekitaimena. Neist saab suurepärase heki: kauni ja praktiliselt läbitungimatu.
Esimesel paaril eluaastal kasvavad viirpuud aeglaselt. Aastane juurdekasv ei ületa paarikümmet sentimeetrit. Seejärel kasv kiireneb ja võib ulatuda 40–60, erandlikult 80 sentimeetrini aastas. Niimoodi kasvab ta kuuenda kuni kaheksanda eluaastani, seejärel juurdekasv aeglustub uuesti. Õied ilmuvad 10–15 aasta vanuselt, samal ajal algab viljakandvus. Viirpuu elab 2–3, erandjuhtudel 4 sajandit vanaks[viide?].
Viirpuid saab paljundada pistokstest. Hästi õnnestub ka loodusest toodud noorte taimede ja juurevõsude ümberistutamine. Seemnest paljundamiseks tuleb seemneid eelnevalt stratifitseerida ehk külmaga töödelda, et matkida talveperioodi. Seemnete idanevust saab suurendada, kui neid enne jahutamist toatemperatuuril kuivatada. Viirpuid saab pookida, sealhulgas teist liiki viirpuudele.
Viirpuuliikide taksonoomia ei ole lõplikult välja kujunenud. Minevikus eraldas mõni allikas viirpuud tuhandesse liiki, millest paljud olid apomiktilised pisiliigid. Tänapäeval on üldine seisukoht, et viirpuuliikide mõistlik arv on paarisaja kandis, aga täpse liikideks jaotamise ja liikide piiritlemise alal on veel palju tööd teha. Üldiselt tunnustatud liikide hulka kuuluvad järgmised:
Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga. Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise (1971) järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi viirpuid.
