See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kammeljas (perekond); Günter Grassi romaani kohta Kammeljas (Grass). Kammeljas ehk harilik kammeljas ehk kivikammeljas (Scophthalmus maximus ehk Psetta maxima) on rombkalalaste sugukonda kammelja perekonda kuuluv kala.
Kammeljat on paigutatud ka teistesse perekondadesse.
Harilik kammeljas elab Euroopa rannikul Vahemerest Norrani[1]. Eestis leidub teda vähearvukalt Liivi, Soome ja Narva lahes.
Väliselt meenutab ta suuresti lesta. Erinevalt lestadest on nad enamasti vasakpoolsed. Anaal- ja dorsaaluim katavad peaaegu kogu külge.
Harilik kammeljas võib kasvada kuni meetripikkuseks, aga tavaliselt on ta 28–40 cm pikk.[1]. Kõige raskem püütud kammeljas kaalus 25 kg.
Harilikul kammeljal on suur suu. Alalõug ulatub veidi ettepoole. Nahk on paljas. Küljejoon on rinnauimede kohal tugevasti kooldunud. Keha vasakut ehk silmapoolt katavad väikesed teravad luukühmud. Silmapoole nahk on kollakas- või pruunikashall mustjaspruunide tähnidega. Parem, pime pool võib olla valge, aga vahel paiknevad valgel taustal suured laigud.[1]
Harilikult elavad nad sublitoraalses vööndis, kuni 80 meetri sügavusel kruusasel või liivasel põhjal. Kammeljad on röövkalad: toituvad teistest väikestest kaladest, näiteks kiludest[1]. Maimud toituvad peamiselt selgrootutest[1].
Harilik kammeljas sigib Põhjameres aprillist augustini 10–40 m sügavuses[1]. Ta koeb 1–9 miljonit marjatera[1]. Marjateradest kooruvad maimud 7–9 päeva vanuselt. Noored kalad laskuvad põhja umbes 3 cm pikkuselt[1]. Suguküpsus saabub 5 aasta vanuselt.
Kammeljat peetakse kulinaarias üheks maitsvaimaiks merekalaks üldse. Sellepärast kasvatatakse teda Prantsusmaal, Hispaanias, Türgis, Tšiilis, Norras ja Hiinas. Tal on erevalge liha, mis säilitab sellise välimuse isegi pärast keetmist. Liha saab küpsetada, röstida ja praadida. Nagu kõigilt lestalistelt, saab ka kammeljalt neli fileetükki: nii silma- kui kõhupoolelt ülemise ja alumise.
Teadaolevalt mainiti harilikku kammeljat esimest korda Juvenalise satiirilises poeemis "Imperaatori kala". See poeem mõnitas keisrit Domitianust, kes poeemis kutsus riiginõukogu kokku arutama küsimust, kuidas kammeljat küpsetama peaks – suuruse tõttu ei saanud seda teha tavaliste vahenditega, aga kala tükkideks lõigata keiser ei raatsinud. Poeem lubab arvata, et juba Rooma riigis oli kammeljas delikatess.
Kammeljas ehk harilik kammeljas ehk kivikammeljas (Scophthalmus maximus ehk Psetta maxima) on rombkalalaste sugukonda kammelja perekonda kuuluv kala.
Kammeljat on paigutatud ka teistesse perekondadesse.
Harilik kammeljas elab Euroopa rannikul Vahemerest Norrani. Eestis leidub teda vähearvukalt Liivi, Soome ja Narva lahes.
Väliselt meenutab ta suuresti lesta. Erinevalt lestadest on nad enamasti vasakpoolsed. Anaal- ja dorsaaluim katavad peaaegu kogu külge.
Harilik kammeljas võib kasvada kuni meetripikkuseks, aga tavaliselt on ta 28–40 cm pikk.. Kõige raskem püütud kammeljas kaalus 25 kg.
Harilikul kammeljal on suur suu. Alalõug ulatub veidi ettepoole. Nahk on paljas. Küljejoon on rinnauimede kohal tugevasti kooldunud. Keha vasakut ehk silmapoolt katavad väikesed teravad luukühmud. Silmapoole nahk on kollakas- või pruunikashall mustjaspruunide tähnidega. Parem, pime pool võib olla valge, aga vahel paiknevad valgel taustal suured laigud.
Harilikult elavad nad sublitoraalses vööndis, kuni 80 meetri sügavusel kruusasel või liivasel põhjal. Kammeljad on röövkalad: toituvad teistest väikestest kaladest, näiteks kiludest. Maimud toituvad peamiselt selgrootutest.
Harilik kammeljas sigib Põhjameres aprillist augustini 10–40 m sügavuses. Ta koeb 1–9 miljonit marjatera. Marjateradest kooruvad maimud 7–9 päeva vanuselt. Noored kalad laskuvad põhja umbes 3 cm pikkuselt. Suguküpsus saabub 5 aasta vanuselt.
Kammeljat peetakse kulinaarias üheks maitsvaimaiks merekalaks üldse. Sellepärast kasvatatakse teda Prantsusmaal, Hispaanias, Türgis, Tšiilis, Norras ja Hiinas. Tal on erevalge liha, mis säilitab sellise välimuse isegi pärast keetmist. Liha saab küpsetada, röstida ja praadida. Nagu kõigilt lestalistelt, saab ka kammeljalt neli fileetükki: nii silma- kui kõhupoolelt ülemise ja alumise.
Teadaolevalt mainiti harilikku kammeljat esimest korda Juvenalise satiirilises poeemis "Imperaatori kala". See poeem mõnitas keisrit Domitianust, kes poeemis kutsus riiginõukogu kokku arutama küsimust, kuidas kammeljat küpsetama peaks – suuruse tõttu ei saanud seda teha tavaliste vahenditega, aga kala tükkideks lõigata keiser ei raatsinud. Poeem lubab arvata, et juba Rooma riigis oli kammeljas delikatess.
