Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast. Kiiruimsete nimetus johtub sellest, et nende uimedes on luustunud kiired, mis kinnituvad kehas asuvatele tugiluudele ehk basaalidele. Kiiruimsetele vastandatakse lihasuimsed (Sarcopterygii), kelle uimed on teistsuguse ehitusega.
Kiiruimsed on selgroogsete liigirikkaim klass, siia kuulub peaaegu 30 000 liiki. Kiiruimsed on ubikvistid ehk levinud kõikjal maailmas, asustades väga erinevaid veekogusid.
Kiiruimsete kehamõõtmed ulatuvad 8 mm-st (Paedocypris) kuni 11 m-ni (harilik heeringakuningas (Regalecus glesne). Guinnessi rekordite raamatus on rekordiks 17 m isend. Kehakaalu poolest on üks suurimaid kuukala (Mola mola), kelle keskmine kaal on umbes 1 tonn, kuid on leitud ka 2,3 tonniseid isendeid.
Enamiku kiiruimsete skelett on täielikult luustunud. Üheks diagnostiliseks tunnuseks on ka kiiruimsete ganoidsoomused.
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast. Kiiruimsete nimetus johtub sellest, et nende uimedes on luustunud kiired, mis kinnituvad kehas asuvatele tugiluudele ehk basaalidele. Kiiruimsetele vastandatakse lihasuimsed (Sarcopterygii), kelle uimed on teistsuguse ehitusega.
Kiiruimsed on selgroogsete liigirikkaim klass, siia kuulub peaaegu 30 000 liiki. Kiiruimsed on ubikvistid ehk levinud kõikjal maailmas, asustades väga erinevaid veekogusid.
Kiiruimsete kehamõõtmed ulatuvad 8 mm-st (Paedocypris) kuni 11 m-ni (harilik heeringakuningas (Regalecus glesne). Guinnessi rekordite raamatus on rekordiks 17 m isend. Kehakaalu poolest on üks suurimaid kuukala (Mola mola), kelle keskmine kaal on umbes 1 tonn, kuid on leitud ka 2,3 tonniseid isendeid.
Enamiku kiiruimsete skelett on täielikult luustunud. Üheks diagnostiliseks tunnuseks on ka kiiruimsete ganoidsoomused.
