Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja.
Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt.[1] Ta on üks suurematest tänapäevastest roomajatest, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg.[1]
Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellist ökoloogilist nišši.[2][3] Uuemates uurimustes seostatakse komodo varaanide mõõtmeid varem Indoneesias ja Austraalias elanud ning koos teiste megafauna esindajatega pleistotseenis välja surnud hiiglaslike varaanide reliktpopulatsiooniga.[4]
Komodo varaanid domineerivad oma ökosüsteemis tänu oma mõõtmetele.[5] Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Komodo varaanid peavad jahti peamiselt hirvedele, kuid suure osa nende toidust moodustavad raiped.[1]
Varem on ekslikult arvatud, et komodo varaanid kasutavad saagi tapmiseks oma suus elutsevaid patogeenseid baktereid. Uuemad uuringud on aga leidnud, et komodo varaanide süljes olev mikrofloora sarnaneb teiste kiskjate omaga ja ei põhjusta saakloomas surmavat infektsiooni.[6] Komodo varaanide surmav hammustus tuleneb antikoagulatiivse toimega mürgist, mis eritub alalõuas asetsevatest mürginäärmetest.[7]
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja.
Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäevastest roomajatest, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg.
Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellist ökoloogilist nišši. Uuemates uurimustes seostatakse komodo varaanide mõõtmeid varem Indoneesias ja Austraalias elanud ning koos teiste megafauna esindajatega pleistotseenis välja surnud hiiglaslike varaanide reliktpopulatsiooniga.
Komodo varaanid domineerivad oma ökosüsteemis tänu oma mõõtmetele. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Komodo varaanid peavad jahti peamiselt hirvedele, kuid suure osa nende toidust moodustavad raiped.
Varem on ekslikult arvatud, et komodo varaanid kasutavad saagi tapmiseks oma suus elutsevaid patogeenseid baktereid. Uuemad uuringud on aga leidnud, et komodo varaanide süljes olev mikrofloora sarnaneb teiste kiskjate omaga ja ei põhjusta saakloomas surmavat infektsiooni. Komodo varaanide surmav hammustus tuleneb antikoagulatiivse toimega mürgist, mis eritub alalõuas asetsevatest mürginäärmetest.
